yourrrrrrrrrrrrrrrrrrrrre a wasp nest

kuna kõik lapsed on viimaselajal tõbised, siis olin ma peaaegu terve nädalavahetuse omapäi. võinoh, murka tuli muidugi minu auks ikka koju, et ma teda poputada saaksin. ja robbie oli rõõmus nagu alati. ma kartsin, et ma hakkan suures pimedas majas üksi kartma, aga isegi kõhe ei hakanud väga. see islandi kohalt tulnud tsüklon rabistas aknataga rahet ja mina lesisin diivanil tekisees keras ja kuulasin arvo pärti. ja eile õhtul tuli kauaoodatud jänkuõde koos hea ja paremaga. ma suutsin teha mittemidagi tarka, lõpuks ometi. tegelikult. asjad on puhtad ja triigitud (jep, ma saan esimest korda elus ilma emata ka hakkama). mul on uus tekk (kuigi eelmine ilmus ka võluväel vahepeal välja, ei ma ei pahanda, ma vaid loodan, et andis piisavalt sooja). tegelikult olen ma kõigest mõni tund öösel maganud, kuna mul tuli kell kaks öösel hea idee minna vanni. ma tegelikult üldse imestan, et ma kohale jõudsin, kuna mul oli umbes kolmeliitrine ploomikompott, suur tekk, umbes pooled mu riided ja toitu kaasa pakitud. nagu sõtta läheks. tegelikult hakkan kõigest sünnipäeva pidama. näiteks. ma mõtlesin, et olen kaval ja oma vähese varanduse säästmiseks võtan kodust kartuleid kaasa, kuna kartulisalat on kahekümnendal sünnipäeval must have. hakkan mina siis ärkama ja märkama, et varsti on pauluse kiriku peatus ja ilmselgelt oleks mul sealt lühem tee päevakoju. muidugi jäin ma vahekäiku oma asjadega kinni. ja siis kõige kriitilisemal hetkel kuulsin ma potsatust ja nägin, et midagi veereb. esimesel hetkel ma vaatasin, et bussipõrandal on hiir või midagi, kuna ta liikus ikka päris nobedalt. lähemal vaatlemisel selgus, et tegu oli kartuliga, mis keeldus kategooriliselt bussist lahkumast ja muudkui veeres lõbusalt edasi. ma jätsin oma asjad hetkeks sinnapaika, lõin selja sirgu ja läksin võtsin ta sealt bussipõrandalt surmtõsise näoga üles, umbes nagu see oleks igapäevane asi, et ma bussis kartuleid käin võtmas võimidagi. ma olin oma kartulisaagast niivõrd jahmunud, et läksin isegi peatus liiga vara bussist maha ja siis istusin vähemalt veerand tundi seal peatuses ja naersin omaette, ilmselt pole mul vähemalt mitu kuud nii lõbus olnud. varsti tuli linnaliini buss ja viis mind mõne sammu võrra kodule lähemale, seekord ma oma kartulitega veeremistrikke ei korranud. homme on pille-riinu sünnipäev.
ta veel ei ole pudenenud. ilmselt ootab 13ndat.