vihmast nõretavana

kulgen viimasel ajal läbi vanade blogide ja proovin sotti saada nendest mõnest inimesest, kes vahel ikka kirjutavad veel, kuhugi suurtesse internetiavarustesse. see on huvitav tundmus, mul ei ole juba pika perioodi jooksul olnud sellist aega, et avaks kümme tab'i korraga ja asuks ahnelt lugema. heal juhul suutsin pikema rongisõidu ajal 30 minutit päevas raamatut lugeda. mõnikord hommikuti ka püstijalu, litsutud pintsaklipslaste ja vänge parfüümi järgi lõhnavate daamede vahele. selline kerge räime või rääbise tunne tekkis.

elul on kange komme sulle näkku naerda ja tekitada mingeid olukordi, kus sinu enese plaanid vajuvad kokku nagu õhulossid. otsustasin miljoni erineva kokkulangevuse tõttu hoopis eestisse kolida, sest iga mu keharakk kriiskas selle vajalikkusest ja võimalikkusest. peaaegu iga päev sajab vihma ja öösel akent avades oli umbes 11 kraadi sooja. aga täna hommikul maximasse apelsine ostma minnes jäin tugeva sooja vihmasahmaka kätte. ja küll see tunne oli joovastav, midagi selles tekitas igavese kevade tunde, sellise tunde, et midagi minus eneses mõistis, kui hea see otsus on olnud. eks tulevik näitab, mida see kaasa toob.

vaikelu alpides

we grew up in spite of it.

mul on kolm vaba päeva.

kui vahepeal niisama passida, siis lähevad kõik nädala- ja kuupäevad omavahel nõnda segi, et kui keegi sinult kella küsib, siis vajud mõneks ajaks arutlusse küsimuse üle, et mis numbrimärgiga aasta parasjagu käsil on. ent kui asjalik olla, kohe nii asjalik olla, et kõik intuitsioon ja mõte ja käed ja jalad kaasa lüüa, siis on sedasi, et kui tuleb kolm vaba päeva, ei teagi kohe mida kõike sellega ette võtta.

näiteks nirki näha ja teadusmuuseumisse minna.
näiteks filme ilmutada.
näiteks emale külla minna,
näiteks jõe ääres jalgu kõlgutada.
näiteks oma prantslannadest sõpsidega prantsuse keelt harjutada.
näiteks lemon tart'i süüa.
näiteks mõnuleda.
näiteks sufjani tulevale albumile mõelda.
näiteks rõõmus olla. ja romulust ümiseda.

naksitrallid ja uneparalüüs

viimase aasta jooksul on kujunenud traditsiooniks, et iga paari kuu tagant tirin oma koduste s6prade blogerdused lahti ja loen siis suu ammuli nagu värskelt avaldatud novelle. ja nii on hea. n6nda ka täna. vanasti jälgisin kogu aeg, mida keegi kuskil kritseldas. nüüd v6tab süvenemist. ja seegi on hea. sest tekib tunne nagu oleks teise olemusele lähemal. sest tuled justkui külla. mis sest, et teine ei näe ega kuule. tuled kui vaim. ja loed mitme kuu jagu kritseldusi korraga. ja sellestki hakkab hea.

imelik on olla haige. imelik on v6tta antibiootikume. eriti imelik on neid v6tta kaks kuud järjest. sest tekib tunne, et elad mingis vaakumis. anti-life-pill nagu yks mu s6branje seda kenasti väljendas.

mida ma olen 6ppinud #2

1. paratsetamooli v6ttes: ära unusta joogi- ja toidupoolist
2. antibiootikume v6ttes: ära unusta joogi- ja toidupoolist
3. vannitoap6randal pikali olles: unusta k6ik peale number 999
4. kiirabiautoga on päris l6bus s6ita
5. natuke vähem l6bus on pärast sellist pinevat s6itu kaks tundi oodata, kuni arst sind üle vaatab
6. saksakeelsel klaviatuuril puudub õ-täht (tervitan leenet, kelle blogist selle nüüd kopeerisin)
7. elu on ilus: isegi siis kui tohid süüa ainult röstsaia, soolapulki, banaani ja paljast riisi

see k6las kokku vist päris hädiselt. ega nii hull ei ole enam! ja tulevikuväljavaated ei ole kah enam k6ige kehvemad. anna läheb uuesti kooli, kui student finance raha annab. ja kui antibiootikumid elu sisse jätavad. (tervitan siinkohal silviat)

uned on kah imelikud. nägin, et eva suitsetas (!!!!!) ja et mingi maja p6les maha. ja teises unes mugisin kohupiimakorpe. (tervitan siinkohal hanna lindat)

mida ma 6ppinud olen

k6ik p2evad ei ole vennad
tahaks karumsit
inimeste silmad on ikka samasugused
r66mu ja kartust t2is
vahel ootus2revust

see aasta on hea ploomiaasta
ploomid valmivad siin varem
kuid ise ei ole enam
ploomikarva

aga unen2od vahel on.
mitu allmatunnelit ja h2sti palju numbreid
yks poiss viiuliga
ja korjab sente kokku ja k6lin

m6tlen et kas see ongi p2ris
vahel s6idan ikka veel peatusest m88da
sest valel pool teed
aga m6nikord j6uan juba koju
ei ole enam v66ras on oma.

aga kui palju v6imalusi
on liita paari arvu kokku
kui mitu korda saab s6nu
eestikeelses lauses ymber t6sta
kas k2ed v2sivad 2ra
neist s6nadest
vahel jah

aga silmad vaatavad
ja koobastes on pesad.
olen 6ppinud vaatama linnupesadesse
ja viiulikastidesse.
ja m6nikord
valgesse taevasse.

LEMMIK

kisub

ilm kisub vihmale
mina kisun end tooli küljest lahti ja
lähen hoian jälle oma sõpru
natuke rohkem kui tavaliselt
viimastel kordadel hoian ehk mõnikord
rohkem kui oleks paslik
aga sellest hakkab mul hea
ja loodetavasti on neil samuti
kergem olla ja hingata
kui nad teavad
kui nad tegelikult ka teavad
kui väga ma neid hoian
oma sisemuse ligi
isegi kui vahel mõnega kisun
aga ainult korraks
ja siis sajab vihma ja siis on kerge
ja siis tuleb sügis
ja siis saate kõik laulda, et

she is somewhere in london
living her life in the rain