I know you are but what am I ?

ma magasin äratuse maha ja ei jõudnudki seminari. mis värk nende neljapäevadega küll on. nii kui öösel kell kaksteist sai, olin ma jälle ebalev ja kurb. jõin natuke veini, et parem uni tuleks. see tegi veel kurvemaks. mulle meeldiks väga kirjutada, et õiget põhjust vist polegi. mind natuke rõhub lihtsalt inimeste vaikimine. vähem küll kui varem, jah. kuniks õues on valgust, tuleks toas luua mõningane kord. koguda riiulitelt kokku kõik murede tolm ja kasta aknalaualilli. nägin jälle palju unenägusid, see on vist hea märk. teinekord on parem, kui ei mäleta. aju blokeerib kõik kardetava. ma ei tea mitu osa meie unedest on illusoorne ja mitu neist otseselt elust tulenev, aga mulle tundub viimasel ajal, et see tasakaal sarnaneb päriseluga. me ise mõtleme oma elud heaks. ja inimesed nende sisse.