ükskõiksus ja üks kõiksus. käisin eile päris mitu korda raamatupoes, kuigi miskit ei ostnud. mitme erineva inimese seltsis. lõpuks istusin ikkagi üksi diivanil avali süda süles. kofeiinist erksaks tõmbunud tähed ja sõnad keerlesid kuidagi eriti intensiivselt mööda mu sünapse. ükskõiksus vist ei olegi tundetus, see on lihtsalt teatav olulise eristamine ebaolulisest. hea eristamine halvast ja nende kahe piirjoonte hägususe märkamine. me projitseerime asjadele ja inimestele teatud väärtushinnanguid, teades ise väga vähe nende hetkelise oleku algpõhjuseist. vigadele poogitakse juurde kõikvõimalikke negatiivseid aistinguid ja su parimast sõbrast võib saada järsult vaenlane, keegi "teine". võõrandunud ja võõras.
sarnane protsess võib toimida ka vastupidi. vaadates, kuulates ja mõistes me eemaldume ebavajalikest emotsioonidest nagu viha või ahnus vmt ja näeme laiemat pilti. tegelikult, ei ole isu olla miski kuulutaja. istusin eile seal tühjemalt ja tundetumalt kui mõni kokakoolapudel. aga lugedes sai ükskõiksusest üks kindlam kõiksus.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
6 kommentaari:
Rääkides kokakoolast, jube palju ikka tellitakse seda. Vähemalt kui ma veel kohvikus rohkem kohapeal töötasin siis küll. Kõik maailma inimesed peaks nüüdseks juba teadma missugune mürgikokteil see on. Aga näe, ikka tellitakse.
It's a conundrum.
P.s Riin, ega sul enam külm ei ole?
ei mul on soe, ma olen soojust täis, sest mul olete teie
diipus ise oled viimasel ajal!
Aawww! Riin!
See oli tõesti diip.
Oota kuni Anna seda näeb! :) Siis ta kiljub samamoodi kui väikeseid kassipoegi nähes.
Meil on täna sleepover!
ma olen kodus ja nukrutsen
võta Sabrina siis kaissu
Postita kommentaar