"I want to feel like I feel when I’m asleep"

näen viimasel ajal tihti unes, et mingi halb mees on risti kodus (aga see maja on hoopis teistsugune, natuke mõne vana ameerikaliku farmi laadne ehitistekompleks, aga hüljatud ning seal vedeleb vanade autode juppe jne) ja a) on kas õues ja mina olen toas b) on pääsenud tuppa ja mina proovin meeleheitlikult põgeneda c) ma olen juba majast välja pääsenud ja suundun Luikede maja suunas d) seal, kus peaksid olema kraavid, asuvad hoopis mingid tunnelid, aga tihnikud on ikka nende ümber. täna öösel nägin jälle seda meest. ta oli mulle juba midagi halba teinud ja mu ainuke võimalus pääsemiseks oli ühte neist tunnelitest sukelduda. need on sellised veega tunnelid (kanalisatsioon?), mis aga viivad sügavale maapõue ning mis on tohutu kiire vooluga ja ilmselt ka eluohtlikud (natuke nagu ka veepargi toru, aga mutrite ja ohtlike osadega ning tunduvalt järsem). ja täna öösel ma lõpuks lasin sellest torust alla, aga ma ei tea, mis edasi juhtus. igatahes eelnev oli olnud piisavalt kohutav, et sellest torust alla lasta. ja see hirm selle mehe ees oli nii üüratu.

täna rongis istus mu kõrvale üks hästi ilus noormees, kes oli väga soliidselt riides ja ma arvasin algul, et ta on minuga umbes sama vana, aga hiljem tuli välja, et ta on ikka päris nooruke. aga ega ma talle algul otsa ka ei vaadanud. juhuslikult kuulsin ta kõnet pealt (sest ta istus ju seal samas) ja ta ütles mingile sõbrale, et "mul ei ole endal mitte ühtegi muret, mul on ainult teiste inimeste mured. JAH, mul endal muresid ei ole". lugesin raamatut ja hoidsin hoolega muiet tagasi, sest ta väitis seda nii sihikindlalt ja oleksin väga tahtnud talle õnne soovida. natukese aja pärast helises tal uuesti telefon (american beauty muusikaga helin) ja ta rääkis kellegi teisega (üldse neid kõnesid oli nii palju, et ma kõiki ei suutnud/viitsinud jälgida), kellele ta rääkis kõige muu seas kolme asja, et ta on 1) nii väsinud kõigest 2) et ta ei suuda sellise koormaga elada  3) et tal on vist depressioon - mu sõnastus on ehk natuke teine, aga põhimõtteliselt väitis ta juba kolmandat korda, et ta on üsna murelik oma käekäigu suhtes. asi võis ka olla erinevates vestluskaaslastes, aga seda enam tegi mulle nalja tema esimene väide, et tal muresid üldse pole. ja mida rohkem ta oma elu kohta kurtis, seda enam ma tegin näo, et naeran midagi oma raamatust (tuglase elulugu - kuna vahepeal see tõesti on väga hea ka). kogu see olukord oli nii tragikoomiline, et mitte muutuda taktitundetuks, otsustasin jääda magama. ja unes ma nägin seda sama noormeest ja ma olin just nendest torudest alla laskunud ja ta rääkis mulle oma neiust ja lapsepõlvest, aga ma praegu eriti ei mäletagi, mida ta ütles, aga ta tundus olevat ülimalt tore inimene ja kui ma ärkasin, siis ta rääkis niisama vahetult minuga juttu edasi ja ma olen üsna kindel, et tegelikkuses ta kuulas siiski oma pleierilt muusikat ja mina lihtsalt magasin nagu nott. läksin korjasin kastaneid ja kondasin mööda märgu tänavaid koju.

ostsin eile viimase raha eest koju häid asju ja täna tuli välja, et isa raha tuli ikkagi sellel aastal ka, ainult et paberimajanduse tõttu kuu ajalise hilinemisega, mis tähendab seda, et täpselt enne sünnipäeva ma sain kahe kuu rahad. mis kroonides on ca neli tuhat krooni. sina ikka kaitsed mind, kui keegi teine ei kaitse. // aitäh maailmale

5:02 hakkab kõige ilusam osa