well yes but yes but no but yes

krahv ja viplala hakkasid just uksest välja minema, kui sufi mängis baaris ja siis krahv tuli minu juurde ja küsis, et kes see nii ilusasti laulab. ja ta palus, et ma tolle nime talle pastakaga paberitüki peale kirjutaks ja siis tänas ja ütles, et nii tore on vestelda haritud inimesega. ma ei kujuta ette õigemat inimest, kelle käest küsida sufjani nime. mitte, et ma nüüd nii enesekeskne oleks. heh. mu peakolu sees töötab üks jauram, mis jaurab ja jaurab ja tahab, et ma läheksin ühte kohta, kuhu ma ei tohi minna ja millega ma jääks raudselt vahele, aga jauram ei jäta oma joruuuu.