it's like learning a new language

esiteks oleks paslik mainida, et mul on maailma kõige lahedamad sugulased. teiseks armastan ma oma ema ja isa - neil tuleb/tuleks 31 pulmaaastapäev. kolmandaks igatsen ma oma inimesi, kes kaugel ja kelleni pole ammu puutunud.

ei teagi, kuspaigast alustada. seikadest. näiteks sattusin ma oma välitöödega välja täpselt sinna külla, kus mu vanaisa sündis ning üles kasvas, kuhu ta tahtis enne teist ilmasõda maja ehitada, kuhu tahtis hiljemgi kodu rajada, kuid asjad kuhjusid kuhjusid. kõndisin samu radu pidi, mis varem kandnud palju vahvaid inimesi. lähedasi. ma usun, et me jätame endast midagi sellistesse paigusse maha. lõhn hajub ja siluett varjub, aga kukeseened leiab ikka see üles, kes sambla peale pehmemalt astub.

näiteks. kui ema ükskord jälle prantsusmaal käis, see oli vist 1997 ja õed olid ka, siis ostsid nad pariisist kaasa ühe nagi. see elutses meil pikka aega lastetoas ning nüüd seisab vapralt juba pikemalt aega uues majas eva ukse kõrval - eva pani talle nimeks Michelle. nagi on justkui dalmaatsiakoer, suure pea ja käpakestega. mäletan, et selle eest printsu teda kunagi näris ka. igastahes. mõni päev tagasi, kui ema toda elukat lähemalt uurima hakkas, sikutas ta veidi Michelle'i pead ja selle vahelt kukkus kõlisedes välja üks ümmargune asi. ema alguses vaatas ja mõtles, et äkki see on mõni rõngas kardinapuult, jättis tolle aga kapiveerele seisma. asi ei andnud talle aga rahu ja ta tõi selle rõngakese mulle kah näitamiseks, mina võtsin tikud ja nõela ja puhastasin rõngakese sisemuse ära. tegu on kullast abielu- sõrmusega, milles on lõvi ja südame kujutised, proov ja miski arv.

näiteks. kui ma parajasti kodu poole liikusin, jooksis tallinna maantee ja raua tänava nurga pealt välja hobune. tal oli miski kett ka, mis tal järgi lohises ja loomake oli väga ehmunud. ta jooksis ühel hetkel keset sõiduteed, kus oli väga palju närvilisi automobiile ja muid vigureid ja vaatas mulle suurte silmadega otsa. ma siis vaatasin vastu. ja ta taganes mõned sammud, ilmselt suurest šokist, ja ma ütlesin pigem omaette vaikselt, et "mine koju tagasi" ja ta vaatas veel korra, pööras otsa ringi ja hakkas mööda raua tänavat edasi lonkima. ei tea mis temast sai. loodan südamest, et mitte suitsuvorsti või teekatet. nagu unes oli see kõik, aga siiski mitte.

viimaks. sain raamatu. meeldivad mitmed lõigud, eriti mõned. nimeks kuidas joonistada küsimust. tsiteerin siis juliust

mind lasti alla enne päeva lähet
Su säärte neetud lilleornamendid

iidvana kooli
surnuhallid stendid
mind lasti alla enne päeva lähet

ma ei ole ilmselt piisavalt adekvaatne, et tema luulet kuidagi viisi lahti harutada või tagasi kokku asetada, aga ma pidin selle lihtsalt välja tooma. lihtsalt. viimasel ajal paljud asjad/uned kattuvad.