Me teame küll, et inimesel on teist vaja enam kui igapäevast leiba, et kõige suurem heategu teisele on olla talle inimene, mitte kritiseerija, hukkamõistja või kiitja. Inimene vaid, inimene ainult.
Uku Masing
tõmbasin kodus kunagi ammu-ammu nendele paarile reale hariliku pliiatsiga joone alla. võtsin täna riiulist suvalise raamatu paberi alla ja tegin ta vanast harjumusest suvalise koha pealt lahti ja hetkeks mõtlesin, et ehk on tegu minu (ema) raamatuga, mille ma suurest hajameelsusest olen kodust kaasa võtnud ja hiljem siia unustanud. ent siiski mitte, joonekesed olid tõmmatud lihtsalt samasse kohta, kuna mõte oli piisavalt tähtis. me elame surnute majades/ ja loeme surnute kirja/ aga elavad elavad/ ja surnud on surnud/ ma panen selle kirja! need andres vanapa read sobivad siia juurde päris hästi.
suvi on parasjagu kuum ja vihmane (ladina-ameerika on ladina-ameerika, kuna seal sajab alati ladinal). yatzy ja koger ja partnerid ja telgid ja tekid ja pihlakapuud ja põldmarjad ja kasetoht ja strawberry fields forever ja kolme eri sorti šokolaadid pärast kolmepäevast metsas elamist ja vihmavalingud ja öised tantsimised ja absurdsed ristsõnad ja üle lee minek ja vihaselt sädistavad tiirud ja veski ja majakas ja kooguga kaev ja laev ja purjekad ja veesõda ja spaa ja väikesed aknaraamid moodustavad kokku suurepärase mosaiigi. (mulle mõnikord väga meeldivad sidesõnad, kuna nad aitavad lõputuid lauseid moodustada. isegi juhul, kui iva ise seetõttu võõrale silmale kaduma kipub minema.) mosaiik nagu mosambiik
homme on, üle kahe aasta, minu jaoks jälle plink plonk (cause i've got friends in all the right places) ja id_rev ja asjad. kõik on justkui taandatud kahe aasta tagusesse meeleollu, mil ma sain esimest korda tartu tundega sõbraks. soojus jääb ilmselt samaks, vihmast ja tormist hoolimata. lennujaamast läbi sõites mõtlesin täna just richardi peale ja nüüd kuulasin uut arcade fire'it. ei oska miskit kuidagi öelda. harjuma peab. halb ei ole ei ei. tahaks sukelduda supilinna öhe, kuna aknast tuleb nõnda head värsket tuuleõhku.
Alexander, our older brother
Set out for a great adventure
He tore our images out of his pictures
He scratched our names out of all his letters
ikkagi kuidagi omasem. ei tea, millest see tuleb.
õpin inimesi ja sõnu tundma. iga päev. luban.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar