use every day as your last

ma olen olnud seni kõige produktiivsem esemekoguja ERMi arhiivi tarvis. taskunoast käsisae ja kommipabereist ussikeste ja papudeni välja. homme läheme Atsalama külla inimesi intervjueerima. ometi saab peenramaalt ära. leidsin vanast välitööst (mis tehti umbes 70ndatel) pärineva üleskirjutuse, kus on vesteldud Hilda Paega. väga põnev on siin igatahes. üks õhtu me läksime Liinaga sauna, aga me ei olnud ette helistanud. talu oli täiesti tühi, mitte ühtki hingelist - peale koera (kellel on 3 eri nime) ja mõne jõlkuva kassi. ootasime tunnikese, kuna lootsime, et äkki nad jalutavad või sedasi. aga ei jalutanud. reede õhtu ka. hakkas juba külmaks minema ja Liina oli üsna meeleheitel - ta proovis kõiki uksi lahti muukida või neist läbi murda, mis tal küll kahjuks või õnneks ei õnnestunud. siis me avastasime, et lakauks on lahti ja ronisime sinna. see on siis saunapealne lakauks, st et tegu ei olnud mitte heinakuhilaga, vaid päris korraliku väljaehitatud toaga, kus oli voodi, teler ja soe korstnamüür. mõtlesin, et kui mu esivanemad on juba vähemalt sadakond aastat sealkandis elanud, siis ehk tohin ma samuti üheks ööks sinna lakka jääda. Liina oli natuke pahane ainult, ka pool kaasavõetud rabarbrikoogist läks meie õhtusöögiks. I brought you cake but we eated it moment oli. õnneks järgmine hommik, kui me ära hakkasime jalutama, siis tuli Urmas autga, korjas meid peale ja me saime siiski oma varbad ja ninad puhtaks. lõpp hea - kõik hea!