burns like Moscow did

Meie jumalad elavad sügavikkudes; nad on välimuselt mustad ja tiivulised, neil on sabad; nad tõusevad ka taeva alla, kuulates teie jumalaid, sest teie jumalad asuvad taevas; ning kui sureb mõni teie inimestest, siis ta viiakse üles taevasse; aga kui mõni meie inimestest sureb, siis meie jumal viib ta sügavikku /---/

Une ja surmapiir jookseb läbi läviseisundi. luls

homme hommikul on eksam. tõbine olen jälle veidi, ei tasu kevadilma alahinnata. vaatasime täna bergmani personat. kõige muu kõrval oli nii hea jälle rootsi keelt kuulda. ja üle pika pika aja oli peahoonest väljudes õues valge. tibutas vihma ja oli see kinost väljumise tunne, kui valgus/reaalsus on veel harjumatu. salli oleksin ka peaaegu maha unustanud. ma ei tea, kuidas seda nüüd öelda. see on kohutav, kui iga natukese aja tagant miski meelde tuleb. torgib, aga õrnalt. ei tea, unesegane jutt jälle? hommikul olin väga loid loyd.

ma ütlen mõnikord väga vähe, aga seda enam kannavad mu sõnad tähendust. ja teinekord kui ma ütlen liialt palju, siis tundub räägitu kui tühi jutt. ma ei tea, mis seda tunnet ajendab, kuid mulle tundub, et ma peaksin seda kuidagi leevendama. there's a lot to learn.