laupäev, 29. detsember 2012

forgive your lovers but don't forget their names



“Lies I’ve Told My 3 Year Old Recently"

Trees talk to each other at night.
All fish are named either Lorna or Jack.
Before your eyeballs fall out from watching too much TV, they get very loose.
Tiny bears live in drain pipes.
If you are very very quiet you can hear the clouds rub against the sky.
The moon and the sun had a fight a long time ago.
Everyone knows at least one secret language.
When nobody is looking, I can fly.
We are all held together by invisible threads.
Books get lonely too.
Sadness can be eaten.
I will always be there.”

Raul Gutierrez

elise joonistas terve seina kartuli südameid täis, sest kui papa küsis, et mida ta joonistab, siis rüblik vastas, et kartuli südant ja see kõlas nii loogiliselt, et kartuli südant ja siis hiljem ta joonistas lihtsalt seintele ka ühe versiooni, sest head asja peab saama palju.

ja siis ma musitasin natuke liiga palju kassi ja sain toidumürgituse (need kaks asja vist ei ole seotud). ja siis magasin kaks ööpäeva nagu siil urus. ja siis täna öösel ma enam ei maganud ja õues oli hästi suur kuu ja õues oli soojemaks läinud ja kõikidele okstele oli korraga lund sadanud. sellist kerget ja pehmet lund, mida tuul ega miski ära polnud ajanud ja kõik suured ja väikesed oksad olid raagus ja kumerdusid maapinna suunas ja ma pidin pimedas bussile vudima ja kõik oli nii ilus, et ma ei tahtnud enam ära minna. ent läksin ikka.

buss oli paksult rahvast täis ja mu kõrvale istus tüdruk, kes kuulas valjult brainstormi "maybe"t ja päike hakkas mingi hetk silmi pitsitama ja ma tahtsin magada, aga siis mulle tuli meelde see luuletus, mida ma ükskord lugesin:

“His skin
is a brutally beautiful
handwritten letter
from the sun.”

—  Buddy Wakefield

pühapäev, 16. detsember 2012

pūgos kilo trečią kartą

siin on leedu keelest inglise keelde tõlge ka.

ainult puupea ei karda külma, kandke mütsi, inimeselapsed. siis teie pead ei valuta. ja mõtted on kergemad tulema.

mannu käis kõinastul, selline on umbes-täpselt vaade koduväravalt. ilmselt veel rohkem täis tuisanud. tuisku täis on ka mu peakolu. ma ilmselt iga aasta tsiteerin talve jooksul vähemalt korra juhanit:

 tuisk on kolmandat päeva
    uksi käib seliti
    lund on toas kuhu alles
    hiljuti koliti
    
    tuisk on neljandat päeva
    mida me kardame
    julged püüame olla
    mida me kardame
    
    tuisk on viiendat päeva
    teid ei seleta silm
    mõnel on siiski meeles
    seegi on Jumala ilm
    
    tuisk on kuuendat päeva
    ärivitriinis on hang
    vang on natuke vaba
    kuna vaba on vang
    
    tuisk on seitsmendat päeva
    tuisul on oma tee
    taevas tee meile selgeks
    aga taevas ei tee

laupäev, 1. detsember 2012

I HAVE A HUNDRED HEARTS FOR YOU

mõnikord ma mõtlen, et see elu on nii ilus ja kerge ja ainult kõnni nõtkelt sellest lumesajust läbi nagu ühepäevaliblikas üle kevadiselt sametise sarapuulehe ja siis ma lähen õue ja lund tuiskab näkku ja uus sild on sellise valli all, et tahaks pigem üle jõe ujuda, kui sealt sumbata. ja karjun kõige elava peale ja eelkõige iseenda peale. ja pank ei tööta. ja masinad seisavad. ja külm on ja ma porisen. kuid see kõik ei loe. loeb see mõte, et suva, lähen ikka nagu liblikas. missest, et karjuda tahaks. kogu aeg. kuramuse lumi. sa sajad mulle silma. aga ei karju. kui siis ainult vahel harva keset ööd või keset silda. vaikselt. ja natuke valjemalt. nagu loom. ja siis naeran. nagu rebane. olete te kunagi kuulnud rebaseid naermas? see on kõige veidram heli terves maailmas.

i have a hundred hearts for you 
i have a hundred hearts for you 
i have a hundred hearts for you 
you keep throwing them back 
i keep giving them up

ja mõnikord tuuakse sind autoga koju, sest su sõbrannal on uus sõber, kellel on oma auto. ja siis sa mõtled, et kui sust noorem sõbranna on suureks saanud, kas siis sina ka. aga ei iial. ei anna alla. ei, anna. ei anna.

you keep throwing them back 
i keep giving them up

ja siis mõtled inimestele siin ja sealpool lumepiire. ja inimestele siin ja sealpool unepiire. ja siin ja sealpool koridore. ja nii võib terveid öid ja hommikuid mõelda ja pärastlõunail magada. ja õhtuti käia soolaleibadel ja muusikaviktoriinidel ja teartis ja mitte enam mõelda. mitte millestki peale vanade soundträkkide, uusbergide ja kaerahelbeküpsiste.

i have a hundred hearts for you

kui sa ainult oskaks minu keelt ja mina oskaks rääkida sinu keelt, siis oleks maailm palju kergem. aga see on hea, et me kumbki ei oska, sest nii on õigem ja ei tea kunagi. siinpool une piiri on teistsugused lumed. siinpool elu piiri on teistsugused uned. teises keeles. ja neid värve ei oskaks keegi tõlkida. isegi lumi lõhnab teisiti. ja mul on juba oma sall ja omad rohekindad.

i have a hundred hearts for you