käisin viis päeva järjest tööl nagu päris inimene juba ja pean nentima, et eilseks olin üsna üleväsinud. ma muidugi ei andnud enesele armu ka, neljapäeval käisin kolmes eri kohas tööl. vatsas, hoidsin lapsi ja siis öine vahetus baaris. wawawa. jäin üksinda geni ööseks. see maja on nii suur ja tühi, kui seal üksi olla. ma polnud kunagi varem tundnud, et see hoone nii hiiglaslik oleks. panin vist poole viie paiku nõud masinasse ja tõmbasin kontoriukse enda järel tihedalt kinni ning pugesin diivani peale teki sisse kerra. hommikul, kui ärkasin, tegi villem (mu ülemus) mulle putru ja jõin oma hommikukohvi ära ja jälle otse tööle. mõtlesin õhtul uinudes novellisüžeed, kus hästi töökas vuntsidega mehike igal öösel tegelikult salaja kontorisse magama jääb, kus kõik paberihundid, printerid ja valgusprožektorid on ta parimad sõbrad.
mul on uus oravakõrvadega müts. inimesed muigavad veel rohkem kui suure kapuutsi puhul. kui ma 12neks tööle lähen, siis on kesktänava alguses asuval lasteaial alati õues turnimise aeg ja kui ma see neljapäev sealt mööda tuhisesin, jooksis üks väike tüdruk võre äärde ja küsis kõlava häälega "Tele, kes sina oled?". see kõlas reaalselt nagu ta arvaks, et ma mõni loomake olen. hea soe müts on igatahes, i'm taking good care of it.
oleks pidanud täna võrru minema, aga ma olen udupea ja ajasin mingid kuupäevad sassi ja nüüd ei läinudki, aga võibolla on hea ka, natuke niisama laiselda on ka tore. lääme õhtal pitsat mugima.
// majaomanik riisub aias lehti ja naabrimees tuli talle külge lööma. karlova on ikka muhe kant. //
igatahes, ma lähen esmaspäeval jälle lätti. riia, mu arm.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar