käisin viis päeva järjest tööl nagu päris inimene juba ja pean nentima, et eilseks olin üsna üleväsinud. ma muidugi ei andnud enesele armu ka, neljapäeval käisin kolmes eri kohas tööl. vatsas, hoidsin lapsi ja siis öine vahetus baaris. wawawa. jäin üksinda geni ööseks. see maja on nii suur ja tühi, kui seal üksi olla. ma polnud kunagi varem tundnud, et see hoone nii hiiglaslik oleks. panin vist poole viie paiku nõud masinasse ja tõmbasin kontoriukse enda järel tihedalt kinni ning pugesin diivani peale teki sisse kerra. hommikul, kui ärkasin, tegi villem (mu ülemus) mulle putru ja jõin oma hommikukohvi ära ja jälle otse tööle. mõtlesin õhtul uinudes novellisüžeed, kus hästi töökas vuntsidega mehike igal öösel tegelikult salaja kontorisse magama jääb, kus kõik paberihundid, printerid ja valgusprožektorid on ta parimad sõbrad.
mul on uus oravakõrvadega müts. inimesed muigavad veel rohkem kui suure kapuutsi puhul. kui ma 12neks tööle lähen, siis on kesktänava alguses asuval lasteaial alati õues turnimise aeg ja kui ma see neljapäev sealt mööda tuhisesin, jooksis üks väike tüdruk võre äärde ja küsis kõlava häälega "Tele, kes sina oled?". see kõlas reaalselt nagu ta arvaks, et ma mõni loomake olen. hea soe müts on igatahes, i'm taking good care of it.
oleks pidanud täna võrru minema, aga ma olen udupea ja ajasin mingid kuupäevad sassi ja nüüd ei läinudki, aga võibolla on hea ka, natuke niisama laiselda on ka tore. lääme õhtal pitsat mugima.
// majaomanik riisub aias lehti ja naabrimees tuli talle külge lööma. karlova on ikka muhe kant. //
igatahes, ma lähen esmaspäeval jälle lätti. riia, mu arm.
laupäev, 31. märts 2012
esmaspäev, 26. märts 2012
hei, kui sulle tundub, et ma väldin sind, siis
a) ma kardan sind
b) ma kardan, et sa räägid minuga KOOLIST
c) ma kardan inimesi
d) ma kardan loenguid
e) ma kardan eksameid
f) ma kardan eksmatti
g) ma olen väsinud
h) mul oli hiljuti närvivapustus
i) mul on parasjagu närvivapustus
j) järgmine vaba psühhiaatriaeg on kuu aja pärast
k) ma kardan sinna minna
l) mul ei ole isu ja olen seetõttu tülpinud
m) mul on liiga suur isu ja ma ei taha kedagi näha
n) täna möödus 20 aastat isast
o) ma kardan, et sa räägid minuga TULEVIKUST
p) MA KARDAN SIND
b) ma kardan, et sa räägid minuga KOOLIST
c) ma kardan inimesi
d) ma kardan loenguid
e) ma kardan eksameid
f) ma kardan eksmatti
g) ma olen väsinud
h) mul oli hiljuti närvivapustus
i) mul on parasjagu närvivapustus
j) järgmine vaba psühhiaatriaeg on kuu aja pärast
k) ma kardan sinna minna
l) mul ei ole isu ja olen seetõttu tülpinud
m) mul on liiga suur isu ja ma ei taha kedagi näha
n) täna möödus 20 aastat isast
o) ma kardan, et sa räägid minuga TULEVIKUST
p) MA KARDAN SIND
reede, 23. märts 2012
so you can burn it now
Six Tips on Writing from John Steinbeck
Abandon the idea that you are ever going to finish. Lose track of the 400 pages and write just one page for each day, it helps. Then when it gets finished, you are always surprised.
Write freely and as rapidly as possible and throw the whole thing on paper. Never correct or rewrite until the whole thing is down. Rewrite in process is usually found to be an excuse for not going on. It also interferes with flow and rhythm which can only come from a kind of unconscious association with the material.
Forget your generalized audience. In the first place, the nameless, faceless audience will scare you to death and in the second place, unlike the theater, it doesn’t exist. In writing, your audience is one single reader. I have found that sometimes it helps to pick out one person—a real person you know, or an imagined person and write to that one.
If a scene or a section gets the better of you and you still think you want it—bypass it and go on. When you have finished the whole you can come back to it and then you may find that the reason it gave trouble is because it didn’t belong there.
Beware of a scene that becomes too dear to you, dearer than the rest. It will usually be found that it is out of drawing.
If you are using dialogue—say it aloud as you write it. Only then will it have the sound of speech.
Lugesin mõned kuud tagasi, Pauli pool, kaheosalist Johni novellikogu. Sinna kuulusid "The Pearl" ning "The Red Pony", millest loetav oli ainult pärl. Millegipärast olin teise üle hinnanud, jäädes lootma Johni enda tugevusele ja igati sellele panustanud. Lõppkokkuvõttes oli ponilugu kõige nõrgem teos temalt, mida ma lugenud, kui see üks vanaisa monoloog kõrvale jätta. So that's that.
Abandon the idea that you are ever going to finish. Lose track of the 400 pages and write just one page for each day, it helps. Then when it gets finished, you are always surprised.
Write freely and as rapidly as possible and throw the whole thing on paper. Never correct or rewrite until the whole thing is down. Rewrite in process is usually found to be an excuse for not going on. It also interferes with flow and rhythm which can only come from a kind of unconscious association with the material.
Forget your generalized audience. In the first place, the nameless, faceless audience will scare you to death and in the second place, unlike the theater, it doesn’t exist. In writing, your audience is one single reader. I have found that sometimes it helps to pick out one person—a real person you know, or an imagined person and write to that one.
If a scene or a section gets the better of you and you still think you want it—bypass it and go on. When you have finished the whole you can come back to it and then you may find that the reason it gave trouble is because it didn’t belong there.
Beware of a scene that becomes too dear to you, dearer than the rest. It will usually be found that it is out of drawing.
If you are using dialogue—say it aloud as you write it. Only then will it have the sound of speech.
Lugesin mõned kuud tagasi, Pauli pool, kaheosalist Johni novellikogu. Sinna kuulusid "The Pearl" ning "The Red Pony", millest loetav oli ainult pärl. Millegipärast olin teise üle hinnanud, jäädes lootma Johni enda tugevusele ja igati sellele panustanud. Lõppkokkuvõttes oli ponilugu kõige nõrgem teos temalt, mida ma lugenud, kui see üks vanaisa monoloog kõrvale jätta. So that's that.
neljapäev, 22. märts 2012
put on your bathingsuits
Every night she’d come to me
I’d cook for her, I’d pour her tea
She was in her thirties then
Had made some money, lived with men
We’d lay us down to give and get
Beneath the white mosquito net
And since no counting had begun
We lived a thousand years in one
The candles burned
The moon went down
The polished hill
The milky town
Transparent, weightless, luminous
Uncovering the two of us
On that fundamental ground
Where love’s unwilled, unleashed,
Unbound
And half the perfect world is found
- Half the Perfect World by Leonard Cohen
I’d cook for her, I’d pour her tea
She was in her thirties then
Had made some money, lived with men
We’d lay us down to give and get
Beneath the white mosquito net
And since no counting had begun
We lived a thousand years in one
The candles burned
The moon went down
The polished hill
The milky town
Transparent, weightless, luminous
Uncovering the two of us
On that fundamental ground
Where love’s unwilled, unleashed,
Unbound
And half the perfect world is found
- Half the Perfect World by Leonard Cohen
teisipäev, 20. märts 2012
I keep having this dream where I'm someone else
ma istun auto esiistmel, paremal pool, jalad krõnksus, mu nahk on päevitunult sile ja läigib päikese käes ja autoaken on alla keeratud, mu juuksed lendlevad pehme tuule käes ja automakist tuleb imelist muusikat, tee on lõputu ja tee ääres laiub igavikku kõrb. aga ma ärkan iga kord enne üles, kui ma lõpuks näen, kes autot juhib.
esmaspäev, 19. märts 2012
pühapäev, 18. märts 2012
sólaris
nii habras nii habras nii habras
//// väga diip algus eilsel postitusel.
Tistou ja härra Valgevunts
ärkasin kell seitse õhtul. oti juurde asju tooma vist ei jõua.
mitu päeva ei söönud eriti midagi. isupuudus. eile pärast ujumist
käisin maximas ja kohe õues koukisin oliivipurgi lahti ja sõin otse
purgist rohelisi oliiive, mis maitsesid jumalikult ja terve tee koju
mõtlesin, et need kivikesed, mis minust linnapeale maha jäid, võiksid
öösel juurduda ja hommikul lookleks läbi linna oliivisalu.
ma olen vist liga palju Tistou raamatut lugenud.
igatsen ema, aga ma kardan koju minna. cool story, bro.
umbes nagu seitsmes klass ja läbikukutud kontrolltöö.
nothing changes.
nägin unes, et oli suvi ja kodus oli hästi palju maasikad jmt kraami.
ja mul oli kuhugi ära peidetud hiiglaslik tubakavaru (?) ja ta leidis
selle üles ja mitte ei pahandanud, vaid ütles, et tegelt on palju
paremat tubakat olemas.
//// väga diip algus eilsel postitusel.
Tistou ja härra Valgevuntsärkasin kell seitse õhtul. oti juurde asju tooma vist ei jõua.
mitu päeva ei söönud eriti midagi. isupuudus. eile pärast ujumist
käisin maximas ja kohe õues koukisin oliivipurgi lahti ja sõin otse
purgist rohelisi oliiive, mis maitsesid jumalikult ja terve tee koju
mõtlesin, et need kivikesed, mis minust linnapeale maha jäid, võiksid
öösel juurduda ja hommikul lookleks läbi linna oliivisalu.
ma olen vist liga palju Tistou raamatut lugenud.
igatsen ema, aga ma kardan koju minna. cool story, bro.
umbes nagu seitsmes klass ja läbikukutud kontrolltöö.
nothing changes.
nägin unes, et oli suvi ja kodus oli hästi palju maasikad jmt kraami.
ja mul oli kuhugi ära peidetud hiiglaslik tubakavaru (?) ja ta leidis
selle üles ja mitte ei pahandanud, vaid ütles, et tegelt on palju
paremat tubakat olemas.
laupäev, 17. märts 2012
////////////////*//////////////////////*////////////
When I was driving once I saw this painted on a bridge:
"I don't want the world, I just want your half"
zola jesus esineb aprillis lätimaal. populaarne koht see riia.
semu soojendab. zolat. yeahhhh. 3 korda võib arvata, kes +1ks saab.
nii rõõmus selle üle, et ei suuda end korralikult väljendadagi.
/////////////////////////
mogwai - mina valisin hobused - sõnad on imelised
Mugen ni hirogaru
Ishiki no fuchi wo aruki
Koudo dake wo tayori ni
Kimi ni mukau toki
Hirakareta ao wa eikyuu no kanousei wo utsushi
Kimi to boku no kawasu kotoba wo tsunageru
Omoku taresagaru yuuutsu no katachi wo omoiukabe
Soko ni aru hazu no kokoro
Yagate souon ni kakikesare
Oowareta hikari ni kaeri
Modoru koto wo nozomu koe wa hashiru
Shizuka ni tomaru shiroi nami
Minamo de haneru
Kumo no utagoe
Kuruu hizashi ni yakusoku no moji
Ashimoto ni hirogaru
Shikou no kakera wo mitsume
Kanawanu mono ni kibo no namida
Hoshi wa dare no mono ni
Kanashimi no saigo wa itsuka
Bokura ni kaesareru monogatari wo tsuzuku
Kage ni utsuru hitomi ni
Takusan no hohoemi ni musuu ni narabu
Deguchi e no shisen
Saiai no fuukei
Maboroshi ga motarasu
Shiroi shunkan to te no hira
Subete hohaba no naka ni sonzaishi
Afureru mizu ni tochaku no kane
Sora no hashi to yuuyami no kensou
Yoru wo koete
Chinmoku no toki
Tomoshibi wo keshite
Tsukiyo no michi wo
Muku no egao ni mikan no shiawase wo
- . -
It stretches on forever
I walk through this abyss of consciousness
Relying only on my heartbeat when I face you
The open blue reflecting eternal possibility
The words we exchange intertwine
A melancholy figure, hanging heavily
Surfaces in my mind
There must be a heart there:
Soon noise will drown it out
Returning to the concealed light
My voice raised, yearning to go back
White waves stop quietly
The song of the clouds breaking the surface
Letters of promise to the insane sunlight
I gaze at the fragments of thought spread out at my feet
Tears of hope for those unfulfilled
To whom do the stars belong?
Someday this sadness’ end
Will be returned to us and the story will continue
Silhouettes reflected in my eyes:
Countless faint smiles lined up before me
Gazing towards the exit
This beloved landscape
A vision brings
An instant of whiteness and the palm of my hand
All exists within one stride
Bells sound the arrival of the flood
The bridge of the sky and the clamour of twilight
I pass through this night; in silence
I extinguish my lamp, and in the moonlit street
Give an innocent smile for the happiness to come
///////////////////
notes on an empty page
närvid sõrmeotstes. nii veider, mul olid sellised külma- ja kätevärinad, et ei suutnud peaaegu sõnugi formuleerida. ja nii ma istusin seal ja vaatasin sellesse suurde tühjusesse, mis paistis kahest mustast iirisest. ja selle kõige taga oli mingi imelik soojus.
"I don't want the world, I just want your half"
zola jesus esineb aprillis lätimaal. populaarne koht see riia.
semu soojendab. zolat. yeahhhh. 3 korda võib arvata, kes +1ks saab.
nii rõõmus selle üle, et ei suuda end korralikult väljendadagi.
/////////////////////////
mogwai - mina valisin hobused - sõnad on imelised
Mugen ni hirogaru
Ishiki no fuchi wo aruki
Koudo dake wo tayori ni
Kimi ni mukau toki
Hirakareta ao wa eikyuu no kanousei wo utsushi
Kimi to boku no kawasu kotoba wo tsunageru
Omoku taresagaru yuuutsu no katachi wo omoiukabe
Soko ni aru hazu no kokoro
Yagate souon ni kakikesare
Oowareta hikari ni kaeri
Modoru koto wo nozomu koe wa hashiru
Shizuka ni tomaru shiroi nami
Minamo de haneru
Kumo no utagoe
Kuruu hizashi ni yakusoku no moji
Ashimoto ni hirogaru
Shikou no kakera wo mitsume
Kanawanu mono ni kibo no namida
Hoshi wa dare no mono ni
Kanashimi no saigo wa itsuka
Bokura ni kaesareru monogatari wo tsuzuku
Kage ni utsuru hitomi ni
Takusan no hohoemi ni musuu ni narabu
Deguchi e no shisen
Saiai no fuukei
Maboroshi ga motarasu
Shiroi shunkan to te no hira
Subete hohaba no naka ni sonzaishi
Afureru mizu ni tochaku no kane
Sora no hashi to yuuyami no kensou
Yoru wo koete
Chinmoku no toki
Tomoshibi wo keshite
Tsukiyo no michi wo
Muku no egao ni mikan no shiawase wo
- . -
It stretches on forever
I walk through this abyss of consciousness
Relying only on my heartbeat when I face you
The open blue reflecting eternal possibility
The words we exchange intertwine
A melancholy figure, hanging heavily
Surfaces in my mind
There must be a heart there:
Soon noise will drown it out
Returning to the concealed light
My voice raised, yearning to go back
White waves stop quietly
The song of the clouds breaking the surface
Letters of promise to the insane sunlight
I gaze at the fragments of thought spread out at my feet
Tears of hope for those unfulfilled
To whom do the stars belong?
Someday this sadness’ end
Will be returned to us and the story will continue
Silhouettes reflected in my eyes:
Countless faint smiles lined up before me
Gazing towards the exit
This beloved landscape
A vision brings
An instant of whiteness and the palm of my hand
All exists within one stride
Bells sound the arrival of the flood
The bridge of the sky and the clamour of twilight
I pass through this night; in silence
I extinguish my lamp, and in the moonlit street
Give an innocent smile for the happiness to come
///////////////////
notes on an empty page
närvid sõrmeotstes. nii veider, mul olid sellised külma- ja kätevärinad, et ei suutnud peaaegu sõnugi formuleerida. ja nii ma istusin seal ja vaatasin sellesse suurde tühjusesse, mis paistis kahest mustast iirisest. ja selle kõige taga oli mingi imelik soojus.
neljapäev, 15. märts 2012
it's so much better to care for a friend other than to obsess about a lover
Kui sa oled suhteliselt võõras linnas äkiliselt omapäi ning avastad, et su oletatav sõiduvahend on omapäi ära sõitnud, siis:
1) ära paanitse, vaid mõtle parem Kreisiraadio klippidele ja naera omaette
2) ära möluta
3) ära tee suvalistest lindudest pilte, kuna nad võivad sind rünnata
4) tegutse
5) kui sa ei tea, mis suunas sa kõndima pead, siis usalda oma vaistu (usalda seda ka siis, kui oled juba tund aega kõndinud ning sul pole tegelikult veel aimugi, kuhu sa jõudnud oled) -> kui kahtled, küsi mõnelt rongijuhilt või muult selliselt sellilt abi
6) kui oled järjekindel, võid varsti sõrme püsti (soovitavalt pöidla) ja selja sirgu lüüa
7) (juhul, kui talitad kõigi näpunäidete järgi) saabub varsti päästeingel, kes sõidab otse Tartu
(või kuhu iganes sul tarvis jõuda oligi)
8) (juhul, kui sa tööle tund aega hilined) tee suuri kutsikasilmi ja palu hästi viisakalt vabandust ning sulle andestatakse kõik sinu patud (loodetavasti)
Ja isegi, kui sa oled öösel kõigest kolm tundi maganud, istu rahulikult maha, võta üks kange kohv ja mõtle elu üle tsipa järele.
1) ära paanitse, vaid mõtle parem Kreisiraadio klippidele ja naera omaette
2) ära möluta
3) ära tee suvalistest lindudest pilte, kuna nad võivad sind rünnata
4) tegutse
5) kui sa ei tea, mis suunas sa kõndima pead, siis usalda oma vaistu (usalda seda ka siis, kui oled juba tund aega kõndinud ning sul pole tegelikult veel aimugi, kuhu sa jõudnud oled) -> kui kahtled, küsi mõnelt rongijuhilt või muult selliselt sellilt abi
6) kui oled järjekindel, võid varsti sõrme püsti (soovitavalt pöidla) ja selja sirgu lüüa
7) (juhul, kui talitad kõigi näpunäidete järgi) saabub varsti päästeingel, kes sõidab otse Tartu
(või kuhu iganes sul tarvis jõuda oligi)
8) (juhul, kui sa tööle tund aega hilined) tee suuri kutsikasilmi ja palu hästi viisakalt vabandust ning sulle andestatakse kõik sinu patud (loodetavasti)
Ja isegi, kui sa oled öösel kõigest kolm tundi maganud, istu rahulikult maha, võta üks kange kohv ja mõtle elu üle tsipa järele.
laupäev, 10. märts 2012
mürgipuu ja surnud hirv ja tulnukajälgija
Evaga on nii hea rääkida. Elu tundub täiesti võimalik.
Lähen teisipäeval Lätti. Grouper esineb anglikaani kirikus. Lubav.
Lähen teisipäeval Lätti. Grouper esineb anglikaani kirikus. Lubav.
reede, 9. märts 2012
tiraidaraidaraidaa
tahaks teatrisse minna, aga ainuke asi, mida ehk tasuks vaadata, on rakvere teatri külalisetendus sadamateatris ehk "lilled algernonile", 19. märtsil kell 19, aga see maksab 13 euri, mis teeb kahele kokku 26 euri, mis hetkel tundub natuke liiga palju, niiet ilmselt ei lähe. tegin parem topeltkohvi. tahaks lotoga võita ja enesele kosmosesüstiku ehitada ja siis ma topiks selle igast koaalasid ja pesukarusid ja herbaariumitaimi ja öösurusid täis ja sõidaks minema, aidaa.
kolmapäev, 7. märts 2012
tantsime ümber lõkke nagu lapsed.
jookseme tulle.
nägin unes, et ema ütles, et isa on elus, aga ta on hästi hästi vana ja me ei tohi teda segada ja ma kartsin teda natuke, sest ta oli nagu mõni vana suur puu, kes on ellu ärganud ja paistab veidi hirmutav. või nagu need "mäeinimesed" või "poolinimesed", kes elavad metsades ja varjatud kohtades ja meelitavad inimesi enesega ühte heitma või oma lapsi ära vahetama. nad annavad inimesele siis mingisuguseid ülesandeid, mida tuleb juhiste järgi täita.. näiteks ei tohi seljataha vaadata või liiga vara koju tulla või oma naba katsuda, aga inimhing ei suuda vastu panna ja ikka vaatab ja läheb ja urgitseb, sest kiusatus oli niii suur ja siis avastab, et tema sõbra või armastatu tagumine osa on tegelikult nagu puunott või ta on tegelikult meriahven ja nende kodu on suur järv ja siis kõik vahepeal saavutatud jõukus ja õnn kaovad, sest "teist rahvast" on pahandatud. heal juhul inimest ennast ei moondata kalavõrguks, kiviks või kännuseeneks. ärgates oli väga veider, aga natuke kahju ka, et ma rohkem ei mäletanud.
ühes teises unenäos olime papaga tulevikus, kus risti põllud, mis enne sügavat metsa kaunisti lagendavad, olid karpmaju täis ehitatud ja siis me kõndisime mingitest kangialustest läbi ja mul oli nii veider olla nende roosade majade keskel ja papa oli väga häiritud nendest majadest ja ma ei saanud midagi parata.
ja siis kõik maailmad pöörasid ümber ja ma olin ühes heledas majas. see oli kellegi teise maja, seal oli veranda, millel oli kaks kassipoega ja eva naeris rõkkava heleda häälega ja kõik tundus nii hea.
nägin unes, et ema ütles, et isa on elus, aga ta on hästi hästi vana ja me ei tohi teda segada ja ma kartsin teda natuke, sest ta oli nagu mõni vana suur puu, kes on ellu ärganud ja paistab veidi hirmutav. või nagu need "mäeinimesed" või "poolinimesed", kes elavad metsades ja varjatud kohtades ja meelitavad inimesi enesega ühte heitma või oma lapsi ära vahetama. nad annavad inimesele siis mingisuguseid ülesandeid, mida tuleb juhiste järgi täita.. näiteks ei tohi seljataha vaadata või liiga vara koju tulla või oma naba katsuda, aga inimhing ei suuda vastu panna ja ikka vaatab ja läheb ja urgitseb, sest kiusatus oli niii suur ja siis avastab, et tema sõbra või armastatu tagumine osa on tegelikult nagu puunott või ta on tegelikult meriahven ja nende kodu on suur järv ja siis kõik vahepeal saavutatud jõukus ja õnn kaovad, sest "teist rahvast" on pahandatud. heal juhul inimest ennast ei moondata kalavõrguks, kiviks või kännuseeneks. ärgates oli väga veider, aga natuke kahju ka, et ma rohkem ei mäletanud.
ühes teises unenäos olime papaga tulevikus, kus risti põllud, mis enne sügavat metsa kaunisti lagendavad, olid karpmaju täis ehitatud ja siis me kõndisime mingitest kangialustest läbi ja mul oli nii veider olla nende roosade majade keskel ja papa oli väga häiritud nendest majadest ja ma ei saanud midagi parata.
ja siis kõik maailmad pöörasid ümber ja ma olin ühes heledas majas. see oli kellegi teise maja, seal oli veranda, millel oli kaks kassipoega ja eva naeris rõkkava heleda häälega ja kõik tundus nii hea.
esmaspäev, 5. märts 2012
pühapäev, 4. märts 2012
neljapäev, 1. märts 2012
Oui
Let us now examine the root of ahimsa. It is uttermost selflessness. Selflessness means complete freedom from a regard for one’s body. If man desired to realize himself i.e. Truth, he could do so only by completely detached from the body i.e. by making all other beings feel safe from him. That is the way of ahimsa.
Ahimsa does not simply mean non-killing. Himsa means causing pain to or killing any life out of anger, or from a selfish purpose. Or with the intention of injuring it. Refraining from so doing is ahimsa.
- Gandhi
/Kikiilimikilii (fra) & Lafidki (fra) olid imelised, ma isegi tantsisin.
Ahimsa does not simply mean non-killing. Himsa means causing pain to or killing any life out of anger, or from a selfish purpose. Or with the intention of injuring it. Refraining from so doing is ahimsa.
- Gandhi
/Kikiilimikilii (fra) & Lafidki (fra) olid imelised, ma isegi tantsisin.
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)
