olen baaris tööl. päevasele vahetusele otsa. 15 tundi. tere.
23:05 teisipäevaõhtud pidavat venima nagu piimakissell. ent täna õhtul on peaaegu igas lauas kedagi, kes noogutab või matsutab. peaaegu nagu päris öötöö.
1:41 "tahaks juua"
"ehk õlut?"
"noh, ikka juua tahaks!"
"ehk pits viina?"
"no midagi põnevat"
"tekiilat???"
"ei, ma ikka võtan selle vanamehepildiga veini"
2:16 jõhvikalimonaad = jõhvikajook + tarhun
kõhutäiteks tallinna kompvekid.
teisipäev, 28. veebruar 2012
oblivion is your new best friend
ma olin juba unustanud, et kunagi ma käisin veebruarikuus jooksmas ja seda päris edukalt. kuna tahtmine oli olemas ja vajalikud trenniriided samuti, siis tegin paar päeva tagasi uuesti proovi. külm ei võtnudki mind ära. tamme staadion on end samuti mulle lähemale istutanud ja pesitseb sootuks maxxxima taga, niiet mu tervislikud eluviisid saavad nüüdsest jälle õitseda! olen juba 2x käinud ja tunne on imeline.
24ndal oli vanemuise kavaekraanile kirjutatud Eesti Vabariik 94. see kõlas täpselt nagu mõne järjekordse tüki pealkiri. sadas lörtsi ja kössitõmbunud inimesed ootasid kõik koos, kuidas punane tuli imekombel roheliseks transformeeruks, kuni ma aru sain, et me kõik võtame sellest tükist seekord osa. isegi need paar rahvarõivas memme, uhkeldavais kostüümides paarikest ja mina, kes viksilt ja viisakalt riides, rahvasumma sukeldus, et õigeks ajaks genni kartuleid koorima, kala lõikuma/sättima ja ilu tegema jõuda. siiamaani jälitab mind see mõte. isegi teistele referaate ja kirjandeid kirjutades, kui mu enese kooliregi vaikselt logiseda tavatseb. või näiteks siis, kui säästukasse ära eksin ja klappidest Tšaikovski kõlab. sürreaalne tükk, ei tea, kas komöödia, paroodia või sootuks korralik tragöödia?
24ndal oli vanemuise kavaekraanile kirjutatud Eesti Vabariik 94. see kõlas täpselt nagu mõne järjekordse tüki pealkiri. sadas lörtsi ja kössitõmbunud inimesed ootasid kõik koos, kuidas punane tuli imekombel roheliseks transformeeruks, kuni ma aru sain, et me kõik võtame sellest tükist seekord osa. isegi need paar rahvarõivas memme, uhkeldavais kostüümides paarikest ja mina, kes viksilt ja viisakalt riides, rahvasumma sukeldus, et õigeks ajaks genni kartuleid koorima, kala lõikuma/sättima ja ilu tegema jõuda. siiamaani jälitab mind see mõte. isegi teistele referaate ja kirjandeid kirjutades, kui mu enese kooliregi vaikselt logiseda tavatseb. või näiteks siis, kui säästukasse ära eksin ja klappidest Tšaikovski kõlab. sürreaalne tükk, ei tea, kas komöödia, paroodia või sootuks korralik tragöödia?
laupäev, 25. veebruar 2012
big tongue candy mountain
alguses olid kõik hästi närvis, kuidas asi välja kukub. pärastpoole, olid kõik lihtsalt hästi purjus. isegi need, kes muidu karsklased. ma jõin sidrunivett ja vaatasin all suurelt ekraanilt "mehed ei nuta" filmi ja esimest korda juurdlesin selle üle, kui naljakad valikud neil filmimeestel olid. nad pidid oma varustust üle terve laiu tassima ja pehkinud puid maha võtma. ma oleks küll teistes kohtades filminud, samas tean ma rohkem saladusi ka. see selleks. pidulik õhtusöök oli tohutult armas sellegipoolest, et ma teistega koos viina ei võtnud. voltisin siniseid salvrätikuid ja suur sinimustvalge mu peakohal kumas valgusest ja kuigi mul ammu suurt patriotismi sees välkunud polnud, mõtlesin ma järsku oma vanavanaema Annale ja sellele, kas ja kuidas tema vabariigi aastapäeva puhul lauda kattis, nii erinevatel aastatel ja eri oludes. mitte, et ma seda kunagi ise pealt oleks näinud, aga kindlasti ta seda tegi. nii kinnise kui ka avatud kardina taga, kuid see viimane oli vast väga ammu. see ning ilus pikk valge linaga laud, lisas tollesse hetke mingit pühalikkust ja sundis jälgima, et kõik pitsid ja servjetid seisaksid teineteise kõrval ühetasaselt ja viksilt nagu väiksed korravalvurid. väga kodune oli ja tõesti, seda ühtehoidvustunnet oli tunda, kuna me istusime seal kõik koos nagu väga suur perekond, kes on oma kodu sünnipäeva tähistama tulnud. poleks kunagi arvanud, et tööõhkkond võib olla nõnda soe ja seov.
esmaspäev, 20. veebruar 2012
binaararv
oo džambolaya
eelmine postitus oli nii depressiivne, et mu muudsvingid on ikka ülimalt 180-kraadised.
tegelt on suva. subakvamariin.
teen varsti mingi pildiblogi vast. stay tuned.
eelmine postitus oli nii depressiivne, et mu muudsvingid on ikka ülimalt 180-kraadised.
tegelt on suva. subakvamariin.
teen varsti mingi pildiblogi vast. stay tuned.
reede, 10. veebruar 2012
tahaksin surra valguse käes, üksinda taevalaotuse all.
mõtlesin, et ma peaksin tegema nimekirja
asjadest, mis mu elus head on. // ja sellest tuli halamiselist.
kuigi see peaks olema teraapiline või midagi.
lisaks peaksin ma homme minema perekonnakokkutulekule.
millegipärast ajab see mõte mind närvi.
kuigi ma isegi ei saaks minna. vist.
lähen hulluks. tere.
mulle meeldiks mõelda, et ma olen tööpäevast väsinud
ja seepärast tülpinud. ei! igatahes:
* ostsin Waterstone'sist (mäletate seda Black Booksi osa, kus nad klientide vastu viisakad olid ja kohvi pakkusid ja välibasseini ehitada tahtsid? kui jaa, siis sa oled mu sõber) Philip K. Dicki "Do Androids Dream of Electric Sheep?"i, pärast Blade Runneri hiljutist vaatamist. üldsegi oleksin tahtnud selle poe keldrikorrusele elama jääda. ma saan aru, et see on ketipood jne jne aga seal oli nii palju imelisi raamatuid, mille kõigi kujundus oli hingematvalt kaunis. // downside: H. loeb seda praegu. kuigi ega ma ise ilmselt poleks viitsinud. nüüd kui ei saa, siis tahaks. alati nii.
* kirjutasin kaks luuletust, mis mulle endale ka reaalselt meeldisid. kirjutasin nad telefoni. telefon varastati ära. aga! õnneks kirjutasin enne märkmikku ümber. see on suur asi. võimalik, et ma varsti leian nende suhtes ka midagi, mille kallal vinguda. alati leian. aga see paar päevagi on hea vaheldus. // kallis anna, vingu vähem.
* tundsin end peaaegu et õnnelikuna, kui sain üksinda muusikat kuulata ja kõndida ja arhitektuuri imetleda. ja võõraid jälgida. ja rääkida inimestega, kes ei ole kinni oma väikeses maailmas, vaid oskavad olla viisakad ja sõbralikud ka ilma igasuguse tagamõtteta. // pidin tagasi tulema. eelviimasel päeval juba tahtsin. üksi suures voodis oli kõle.
* saan varsti oma asjad tagasi. // siin pole ruumi, kuhu neid asetada. praegusedki ei mahu ära. ostan pidevalt uusi riideid, kuna mul pole pesumasinat. 1st world problems.
* see list räägib juba iseenda eest??????
* üks tüüp (kes nägi välja nagu mingist 90ndate videost välja hüpanu, lokkis tukaga jne) lõi kogemata küünarnukiga mulle vastu pead ja siis ta asiaatlike näojoontega sõber vabandas ja lubas mu esmaabipunkti viia ja andis mulle lonksu oma siidrit. see oli tegelikult päris tore.
* pärast telefoni varastamist on natuke isegi hea tunne, et keegi mind kätte ei saa. kuigi hirm, et ma kella 12neks tööle ei jõua oli küll meeletu ja ärkasin suurest kartusest kaks tundi varem üles. lisaks on umbes 4 inimest juba oma telefoni pakkunud. sõbrad.
* nii ilus valgus oli täna, et tegin lõpuks Poe'st pilti. // jalad pidid külmast ära surema (mida te üldse vahepeal tegite, kui mõnes kohas -37 oli????)
* tööl kõik inimesed olid jälle nii rõõmsad, et ma tagasi olin. /?/ ja ma tahaks mõelda, et see ei olnud ainult selle pärast, et ma villemist ja mihklist suuremaid portsjoneid valmistan. või et ma kummikomme ja oreo küpsiseid tõin.
* mul on hea meel oma sõprade üle, kes endi unistusi ellu viivad. lõpuks ometi. annab julgust ja tahet teha sedasama. // i'm too much of a chicken though.
* lubasin endale, et ma ei pea terve nädalavahetuse koolile mõtlema. // nüüd mõtlen kogu aeg sellele lubadusele.
* viisin 11 filmi ilmutusse ja siis üks läks veidi katki ja see noormees seal võttis välja "võlukasti" ja tegi kõik korda. ütles, et tal on samasugune kaamera. papa on niiii hästi hoidnud seda. kaelapael on ka alles.
* mul on tegelikult päris tore perekond (oleks peaaegu kirjutanud 'pesakond') // kuigi nad on kõik hullud. ja ajavad mind pidevalt närvi. mina neid ka vast. vastamisi.
* jäin seal madratsil magama korraks ja siis ärkasin ja nägin neid tüdrukuid kooki söömas ja siis mõtlesin, et elu on mõnikord päris tore, kui ajavahest ja magamatusest väsinuna 15 min magada ja ärgata ja tunda siis korraks turvalisust ja õnnist rahulolu. // neid hetki on järjest vähem. aga võibolla on see valgusepuudusest ja ma ei saa piisavalt d-vitamiini ja siis mul on iga aasta sel ajal megadepressioon, kuigi tavaliselt on mul selle jaoks mingid reaalsed põhjendused ka; ja kool ei loe, sest see on kõigest materiaalne asi ja ma tean, et materiaalsed asjad on mõttetud (kuigi vist eluks vajalikud..või ma ei tea, ei huvita). // huvitus (ehk minu puhul huvi puudumine) ongi viimase aja probleem. mingid ideed on aga asjade läbikaalumisel tundub kõik nii kõle. // halal halal hala vähem.
* üks väheseid asju, mis mind rõõmsaks teeb on toit. // hakkan esmaspäevast dieeti pidama (depressiivne list on depressiivne)
* mulle meeldib see, kuidas valgus siit aknast sisse paistab hommikuti, kui ma magan. // olen juba neli korda luupainajat näinud. une ja ärkveloleku vahepealne seisund; saan aru, et olen unenäos, samas ka reaalsuses; keegi teine seisab voodi kõrval ja räägib midagi; mina olen justkui halvatud ja ei suuda end liigutada; megahirm; proovin karjuda, ei suuda. ühe korra nägin, et mingi loom (nagu koletis) tahtis mu kätt hammustada.
* nagu näha ei ole ma väga osav positiivsete listide kirjutamises, aga ma leidsin täna ühe loo, mis mulle meeldib. raleigh moncrief - lament for morning (white horse mix feat. chelsea wolfe)
* mulle meeldivad mu käed, kuna need meenutavad mulle millegipärast vanaema käsi. // ilmselt väljamõeldud seos, sest meie käekirjad on sarnased.
* mu ümber on head inimesed ja ma peaks nende üle tänulik olema, kuna nad on kõik nii ilmatuma siirad. // peaks rohkem nendega päriselt rääkima, aga iga kord, kui neid näen, siis teeme ühiselt nalja ja tundub sobimatu oma probleeme teistele pähe määrida. see on vist viga mul, et ma kuulan teiste mured rõõmsalt ära ja pakun miljon lahendust ja ise suren samal ajal sisemuses. üldse mõtlen kogu aeg surmast nagu mingi idioot.
* varsti läheb soojaks // umbes juunikuus
* mul on kotitäis vinüüle // mul pole vinüülimängijat
* ostsin endale posu cdsid // sony walkman on vist ema juures ja ma keeldun sinna praegu minemast, kuna see on psüühhiliselt ja emotsionaalselt nii väsitav. mitte isegi ema enda pärast.
* ma olen noor. // ja kogenematu.
* ja palju on uksi.
asjadest, mis mu elus head on. // ja sellest tuli halamiselist.
kuigi see peaks olema teraapiline või midagi.
lisaks peaksin ma homme minema perekonnakokkutulekule.
millegipärast ajab see mõte mind närvi.
kuigi ma isegi ei saaks minna. vist.
lähen hulluks. tere.
mulle meeldiks mõelda, et ma olen tööpäevast väsinud
ja seepärast tülpinud. ei! igatahes:
* ostsin Waterstone'sist (mäletate seda Black Booksi osa, kus nad klientide vastu viisakad olid ja kohvi pakkusid ja välibasseini ehitada tahtsid? kui jaa, siis sa oled mu sõber) Philip K. Dicki "Do Androids Dream of Electric Sheep?"i, pärast Blade Runneri hiljutist vaatamist. üldsegi oleksin tahtnud selle poe keldrikorrusele elama jääda. ma saan aru, et see on ketipood jne jne aga seal oli nii palju imelisi raamatuid, mille kõigi kujundus oli hingematvalt kaunis. // downside: H. loeb seda praegu. kuigi ega ma ise ilmselt poleks viitsinud. nüüd kui ei saa, siis tahaks. alati nii.
* kirjutasin kaks luuletust, mis mulle endale ka reaalselt meeldisid. kirjutasin nad telefoni. telefon varastati ära. aga! õnneks kirjutasin enne märkmikku ümber. see on suur asi. võimalik, et ma varsti leian nende suhtes ka midagi, mille kallal vinguda. alati leian. aga see paar päevagi on hea vaheldus. // kallis anna, vingu vähem.
* tundsin end peaaegu et õnnelikuna, kui sain üksinda muusikat kuulata ja kõndida ja arhitektuuri imetleda. ja võõraid jälgida. ja rääkida inimestega, kes ei ole kinni oma väikeses maailmas, vaid oskavad olla viisakad ja sõbralikud ka ilma igasuguse tagamõtteta. // pidin tagasi tulema. eelviimasel päeval juba tahtsin. üksi suures voodis oli kõle.
* saan varsti oma asjad tagasi. // siin pole ruumi, kuhu neid asetada. praegusedki ei mahu ära. ostan pidevalt uusi riideid, kuna mul pole pesumasinat. 1st world problems.
* see list räägib juba iseenda eest??????
* üks tüüp (kes nägi välja nagu mingist 90ndate videost välja hüpanu, lokkis tukaga jne) lõi kogemata küünarnukiga mulle vastu pead ja siis ta asiaatlike näojoontega sõber vabandas ja lubas mu esmaabipunkti viia ja andis mulle lonksu oma siidrit. see oli tegelikult päris tore.
* pärast telefoni varastamist on natuke isegi hea tunne, et keegi mind kätte ei saa. kuigi hirm, et ma kella 12neks tööle ei jõua oli küll meeletu ja ärkasin suurest kartusest kaks tundi varem üles. lisaks on umbes 4 inimest juba oma telefoni pakkunud. sõbrad.
* nii ilus valgus oli täna, et tegin lõpuks Poe'st pilti. // jalad pidid külmast ära surema (mida te üldse vahepeal tegite, kui mõnes kohas -37 oli????)
* tööl kõik inimesed olid jälle nii rõõmsad, et ma tagasi olin. /?/ ja ma tahaks mõelda, et see ei olnud ainult selle pärast, et ma villemist ja mihklist suuremaid portsjoneid valmistan. või et ma kummikomme ja oreo küpsiseid tõin.
* mul on hea meel oma sõprade üle, kes endi unistusi ellu viivad. lõpuks ometi. annab julgust ja tahet teha sedasama. // i'm too much of a chicken though.
* lubasin endale, et ma ei pea terve nädalavahetuse koolile mõtlema. // nüüd mõtlen kogu aeg sellele lubadusele.
* viisin 11 filmi ilmutusse ja siis üks läks veidi katki ja see noormees seal võttis välja "võlukasti" ja tegi kõik korda. ütles, et tal on samasugune kaamera. papa on niiii hästi hoidnud seda. kaelapael on ka alles.
* mul on tegelikult päris tore perekond (oleks peaaegu kirjutanud 'pesakond') // kuigi nad on kõik hullud. ja ajavad mind pidevalt närvi. mina neid ka vast. vastamisi.
* jäin seal madratsil magama korraks ja siis ärkasin ja nägin neid tüdrukuid kooki söömas ja siis mõtlesin, et elu on mõnikord päris tore, kui ajavahest ja magamatusest väsinuna 15 min magada ja ärgata ja tunda siis korraks turvalisust ja õnnist rahulolu. // neid hetki on järjest vähem. aga võibolla on see valgusepuudusest ja ma ei saa piisavalt d-vitamiini ja siis mul on iga aasta sel ajal megadepressioon, kuigi tavaliselt on mul selle jaoks mingid reaalsed põhjendused ka; ja kool ei loe, sest see on kõigest materiaalne asi ja ma tean, et materiaalsed asjad on mõttetud (kuigi vist eluks vajalikud..või ma ei tea, ei huvita). // huvitus (ehk minu puhul huvi puudumine) ongi viimase aja probleem. mingid ideed on aga asjade läbikaalumisel tundub kõik nii kõle. // halal halal hala vähem.
* üks väheseid asju, mis mind rõõmsaks teeb on toit. // hakkan esmaspäevast dieeti pidama (depressiivne list on depressiivne)
* mulle meeldib see, kuidas valgus siit aknast sisse paistab hommikuti, kui ma magan. // olen juba neli korda luupainajat näinud. une ja ärkveloleku vahepealne seisund; saan aru, et olen unenäos, samas ka reaalsuses; keegi teine seisab voodi kõrval ja räägib midagi; mina olen justkui halvatud ja ei suuda end liigutada; megahirm; proovin karjuda, ei suuda. ühe korra nägin, et mingi loom (nagu koletis) tahtis mu kätt hammustada.
* nagu näha ei ole ma väga osav positiivsete listide kirjutamises, aga ma leidsin täna ühe loo, mis mulle meeldib. raleigh moncrief - lament for morning (white horse mix feat. chelsea wolfe)
* mulle meeldivad mu käed, kuna need meenutavad mulle millegipärast vanaema käsi. // ilmselt väljamõeldud seos, sest meie käekirjad on sarnased.
* mu ümber on head inimesed ja ma peaks nende üle tänulik olema, kuna nad on kõik nii ilmatuma siirad. // peaks rohkem nendega päriselt rääkima, aga iga kord, kui neid näen, siis teeme ühiselt nalja ja tundub sobimatu oma probleeme teistele pähe määrida. see on vist viga mul, et ma kuulan teiste mured rõõmsalt ära ja pakun miljon lahendust ja ise suren samal ajal sisemuses. üldse mõtlen kogu aeg surmast nagu mingi idioot.
* varsti läheb soojaks // umbes juunikuus
* mul on kotitäis vinüüle // mul pole vinüülimängijat
* ostsin endale posu cdsid // sony walkman on vist ema juures ja ma keeldun sinna praegu minemast, kuna see on psüühhiliselt ja emotsionaalselt nii väsitav. mitte isegi ema enda pärast.
* ma olen noor. // ja kogenematu.
* ja palju on uksi.
esmaspäev, 6. veebruar 2012
when i go to sleep
olin terve 66 yleval.
tantsisin. imelise muusikavaliku j2rgi.
kordagi ei olnud tunnet,
et ma ei kuuluks sinna yritusele.
lihased on k6ik loiud,
aga see on hea tunne.
vaatasime lohet2toveeringuga tydrukut.
rootsi versioon oli parem. usutavam.
who would have guessed.
hommikul oli tsipa kahju,
et fotokat kaasa ei v6tnud.
k6ndisin hommikul l2bi lume arsenali.
kuldnokad laulsid ja osad p66sad 6itsesid.
k6ik lumega kaetud.
see linnulaul tegi k6ik kuidagi salap2raseks.
ja rongid l2ksid pyhap2eva t6ttu muidugi hiljem.
osad ei s6itnudki, kuna lume allasadamine
oli k6igile v2ga ootamatu
(missest, et ilmateade sellest ammu kuulutanud oli).
kuigi jah, suverehvidega
ilmselt on suhteliselt halb sedasi ukerdada.
magasin kella viieni p2eval.
ikka veel olen v2sinud.
natuke tahaks juba koju kah.
tantsisin. imelise muusikavaliku j2rgi.
kordagi ei olnud tunnet,
et ma ei kuuluks sinna yritusele.
lihased on k6ik loiud,
aga see on hea tunne.
vaatasime lohet2toveeringuga tydrukut.
rootsi versioon oli parem. usutavam.
who would have guessed.
hommikul oli tsipa kahju,
et fotokat kaasa ei v6tnud.
k6ndisin hommikul l2bi lume arsenali.
kuldnokad laulsid ja osad p66sad 6itsesid.
k6ik lumega kaetud.
see linnulaul tegi k6ik kuidagi salap2raseks.
ja rongid l2ksid pyhap2eva t6ttu muidugi hiljem.
osad ei s6itnudki, kuna lume allasadamine
oli k6igile v2ga ootamatu
(missest, et ilmateade sellest ammu kuulutanud oli).
kuigi jah, suverehvidega
ilmselt on suhteliselt halb sedasi ukerdada.
magasin kella viieni p2eval.
ikka veel olen v2sinud.
natuke tahaks juba koju kah.
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)
