kogusime eile ühest ja teisest supermarketist tarvilikku tavaari, et luua ebatervislikust tervislikku. ja avara lae all järjekorras seistes vasardas mu peas vaid 'kauge tähe valgus'
las saada supermarketitest pealegi siis kirik
kus kogudus on kogunemas taas
et teha oma päeva ainus vaba valik
sealt valikute hulgast mis riiulitel maas
las saada kassaaparaatitest me altar
ja usutunnistuseks pangakaart
ja järjekorras seistes hardalt
ka iga viimane kord esimeseks saab
reaalsusega on veidrad lood. unenäoreaalsus kipub viimasel ajal parem olema kui tavareaalsus. pidin minema üle suurte laiade põldude, ühe pisikese puumajakese juurde, kust kumas valgust. kui ma ei eksi, oli maja rohelist värvi. seal elas mu vanaisa, keda ma pole oma eluajal kordagi näinud. ta oli veidi vanem kui mustvalgetel piltidel ning tunduvalt helgem ja elutargem. ma ei mäleta, mida ta mulle jutustas, aga ma tunnen veel praegugi tema soojust ja sära ta silmis, kui ta mind hoidis. see oli juba mitu ööd tagasi. täna nägin kedagi teist.
"Iseenesest mõista taipan ma tegelikkusest sama vähe kui tema minust. Selles suhtes oleme me võrdsed. Tema mulle siiski seletust võlgu ei ole ja minugi arve on tasa.
Muidugi oleks hea, kui võiks öelda lihtsalt saksa filosoofi Hegeli kombel, kui keegi talle mainis, et tema teooriad polevat tegelikkusega kooskõlas: "Vaene põlatud tegelikkus, temaga on küll siis täbarad lood.""
- Einar Már Guðmundsson
"Englar alheimsins" ehk "Ilmamaa inglid"
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar