all things go, all things grow. bye, folks

see siin on minu viimane postitus selles blogis.

ma armastan selle blogi värve, pilte, kommentaare ja lugejaid, aga kõigel on kusagil algus ja lõpp. ma alustasin seda blogi Londonis, oli suvi ja ma olin armunud ning tsiteerisin iga kahe lause tagant the smithsi või the postal service'it. blogi nimetus tuli luuletusest, mille Eva mulle kunagi kirjutas ja mida ma ka siin vaimustunult deklameerisin.
mingi hetk ma avastasin, et mu ema loeb mu blogi ja suurest hirmust kustutasin kõik vanemad postitused ära. mõned kuud hiljem taipasin, et see on täiesti loomulik.
ja ma ei peaks kartma.

ma olin väga pikka aega allergiline tumblri suhtes, kuna see tundus niivõrd hipsterlik väljund m i n u mõtetele ning tunnetele. blogspot muutus justkui alternatiiviks ning võimaluseks jääda iseendaks. nüüd aga olen ma temast väsinud.

tunnen, et mul pole siin enam midagi öelda.
pealegi tegi külastajate arvu jälgimine mind närviliseks.
numbrid ja jadad, mille taga peituvad reaalsed inimesed.

end reklaamides, kartsin samas iseennast ja teisi. kartsin, et mind nähakse läbi.
kasvatasin enese ümber kesta, kellena paista, ent see kukkus haledalt läbi, kuna ma polnud oma ebalevuses enam niivõrd siiras.

terve salvestunud aja ma kirjutasin justkui ühele inimesele
ning lõpuks avastasin, et ta isegi ei loe mu blogi, et ta pole sellest teadlikki
(see oli vist metafoor)

juba mõnda aega häiris mind kasvav külastajate arv
kes kõik vaikisid
just vaikimine on see kõige hullem võimalus
kui on võimalik öelda
tumblri puhul on aga võimalus
et vaikusest saab vabadus
valikuvabadus

uus algus (kui iganes klišeelikult see ka ei kõlaks)
nimi inspireeritud juhan viidingust

http://elukogemata.tumblr.com/

Immanuel Kant, I can't either

tekib tunne justkui peaksin selle blogi salajaseks muutma
või ära kustutama
mul on teda tarvis, et uitmõtteid sõnastada
end ümberorganiseerida, aga viimasel ajal see tundub nii ebavajalik
sest kõik mis ma siia kirjutan on hetkelise ajendi impulss
järgmise sajandiku vältel muutub aga tähtsusetuks
täpselt samamoodi nagu kõik lubadused
kui nad välja öeldakse

terve internet on täis aknaid teismeliste tüdrukute üksiolekukirjeldustest
ma tõesti ei taha olla järjekordne aken
lennaku selle äärde kasvõi kõik varesed jaanalinnud lõokesed
akendeil on nii palju nutetud
enne mindki
miks see aken siis parem peaks olema või minu sõnad
ilmselt on sügis ja kased teiselpool akent vahetavad kesta
kõik toimub samas mustris nagu aasta eest, aga tempo on kiirem
võin sekunditäpsusega määratleda hingeõhu jõudmist aknaklaasini
aga mind ei huvita, mind lihtsalt enam ei huvita, kas peaks?

me palvelemme koulemaa

kõik need armsad belle and sebastiani, joanna newsomi ja sufjani saatel üles kasvanud tüdrukud ja poisid on järsku suureks kasvanud, kooli astunud ja peavad nüüd inimestele silma vaatama. paremal juhul on sätitud silmad raamaturidadele ja trepikäsipuudele. veel paremal juhul, inimesi enam ei kardetagi, vaid lihtsalt välditakse harjumusest. kui võõraste kirevad ja säravad kuued, silmad ja suud on läbi nähtud, ei teki sugugi tahtmist neile vähegi lähedal seista. nüüd kuulavad nad kõik võõrapäraste nimedega veidraid kollektiive, kannavad siledaid nahast kingi ja mõtlevad enne kolm korda järele, kui midagi siiralt öelda või teha kavatsevad. ja kui mõni neist kõige kiuste siiski sirutab käe sõbralikuks tereks, siis lükatakse too ilma pikema mõtlemiseta külmalt tagasi. ma tahaks õkva koju minna. ja sooviks, et ma tohiksin tunda lapsikult siirast rõõmu. et see ei oleks keelatud ja kõlvatu. et lepiku (loe: epliku) tänava kassid ei oleks niivõrd umbusklikud ja et ma ei astuks samadesse lompidesse nagu aasta eest. kui öösel läbi kollaselt plinkivate tartu tänavate koju lipsata, näha lillemüüjaid pinkidel konutamas, maitsta naaberaiast ploome või käia pimedas jõe ääres kiikumas, siis mõnikord väga harva tundub, et eksimise võimalus on minimaalne.

blue as your blood

"For this track we took a very well known folk song (which we’ve been advised not to name) and using free translation software, we translated the text into, for example, German, then into Italian, then into French, then into Swedish and then back into English. The results were spectacular. All of the imagery became completely warped, sentence structure was geniusly scrambled, errant nouns would inexplicably enter into strange situations… it became a machine free association on the original lyrics to the point that the ‘cover’ became a new original. Who wrote the song became completely unclear at this point… it became some mass collaboration of linguists, programmers and songsmiths."

Nick the Booksist rääkimast palast nimega "Free Translator"

mulle on juba pikemat aega see idee meeldinud, kuna üks kanadalane kirjutas mulle kunagi, et loeb mu luuletusi google translatori abil ja see tundus esialgu niivõrd koomiline. valisin ühe viimase teksti ja tegin mitu katsetust. üks mu lemmikuid:

algversioon:

open the shutters

symphonies have been put into machines
symphonies have been put into machines
symphonies have been put into machines

we march to the gun
like in any war before

we are blindfolded with the sun
and we march on

symphonies have been put into machines
symphonies have been put into machines
these symphonies have been put into machines
so they could breathe
so they could breathe

tõlgituna inglise > rootsi > jaapani > portugali > heebrea > poola > eesti keelde

Avatud Katik

Sümfooniaorkester on tõlgitud masin keel
Sümfooniaorkester on tõlgitud masin keel
Sümfooniaorkester on tõlgitud masin keel

Jalutasime relvi
Nii nagu enne sõda

Me kaetud päike
Lähme

Sümfooniaorkester on tõlgitud masin keel
Sümfooniaorkester on tõlgitud masin keel
Sümfooniad on tõlgitud nimi
Nad võivad hingata
Nad võivad hingata

algul mõtlesin, et võiks kõige kaunimatest fraasidest kombineerida uue eestikeelse variandi, kuna varieeruvused olid silmmärgatavad. nt pealkiri tõlkus sõnadeks Karma, Helendus, Opening Doors, Avatud rulood jne jne. eriti meeldis mulle läbi jaapani keele tõlkida, kuna siis semantiline osa pööras end tagurpidi, järg muutus veidi robotlikuks ja eklektiliseks. eriline lemmik oli (alg)inglise > prantsuse > islandi > rootsi > läti > inglise > eesti variandist vormunud Nagu kõik sõjad enne / oleme pimedad volditud päikesega. katsetused jätkuvad. poola keel muudab jällegi unenäoliseks:

jaapani > eesti > rootsi > poola > eesti

Avatud Katik

Symphony on tootja foto
Symphony on tootja foto
Symphony on tootja foto

Oleme osakond märts
Enne sõda, kui keegi

Oleme kinniseotud silmadega ja päike
Ja märtsis

Symphony on tootja foto
Symphony on tootja foto
Koht nende sümfooniate masin
Nad võivad hingata
Unenäod

orange colored liquid

realize that your eyes are made up of atoms that are microscopic and are mostly space
they are in fact filled with the substance of your life, your very essence fills these spaces
and even if through accident or by surgery those powerful structures are removed from your body, relax
let go
expand
there's more space there, than there is matter
more space to relax

- the books

kustutasin täna vanu sõnumeid.
"sa pead uue juuretise kasvama panema" see oli väga ammu.
mudisin täna pelmeenitainast ja kuulasin uut the booksi the way outi. maailm vormus mu käte all uueks.
eesti riik oli mu vastu täna helde ja ostsin juba ühe sünnipäevakingi ette ära. hakkan varsti lugema ka seda ja siis saan teile tsiteerida. järgmine raamat on ka juba valmis vaadatud, kui keegi seda mu nina alt just ära ei kraba.

oktoober on lähedal. ja inimesed kukuvad mu juurde nagu lehed puudelt, vaikselt ja küsivalt. see on hea märk.

I do dimly perceive that whilst everything around me is ever changing, ever dying there is underlying all that change a living power that is changeless, that holds all together, that creates, dissolves and recreates.

- Mahatma Gandhi, in 1931

Leave it all up in the air

kogusime eile ühest ja teisest supermarketist tarvilikku tavaari, et luua ebatervislikust tervislikku. ja avara lae all järjekorras seistes vasardas mu peas vaid 'kauge tähe valgus'

las saada supermarketitest pealegi siis kirik
kus kogudus on kogunemas taas
et teha oma päeva ainus vaba valik
sealt valikute hulgast mis riiulitel maas

las saada kassaaparaatitest me altar
ja usutunnistuseks pangakaart
ja järjekorras seistes hardalt
ka iga viimane kord esimeseks saab

reaalsusega on veidrad lood. unenäoreaalsus kipub viimasel ajal parem olema kui tavareaalsus. pidin minema üle suurte laiade põldude, ühe pisikese puumajakese juurde, kust kumas valgust. kui ma ei eksi, oli maja rohelist värvi. seal elas mu vanaisa, keda ma pole oma eluajal kordagi näinud. ta oli veidi vanem kui mustvalgetel piltidel ning tunduvalt helgem ja elutargem. ma ei mäleta, mida ta mulle jutustas, aga ma tunnen veel praegugi tema soojust ja sära ta silmis, kui ta mind hoidis. see oli juba mitu ööd tagasi. täna nägin kedagi teist.

"Iseenesest mõista taipan ma tegelikkusest sama vähe kui tema minust. Selles suhtes oleme me võrdsed. Tema mulle siiski seletust võlgu ei ole ja minugi arve on tasa.
Muidugi oleks hea, kui võiks öelda lihtsalt saksa filosoofi Hegeli kombel, kui keegi talle mainis, et tema teooriad polevat tegelikkusega kooskõlas: "Vaene põlatud tegelikkus, temaga on küll siis täbarad lood.""

- Einar Már Guðmundsson
"Englar alheimsins" ehk "Ilmamaa inglid"