see vihm sajab must läbi nagu kõigest muust elavast. jasmiin on juba väsinud, lehed puudel puitunud. mina ise jään iga päevaga õhemaks ja kergemaks. ja kodutumaks. ja väsinumaks. ja suvi on pettekujutelm. hakkasin siia juba tunde tunde tagasi kirjutama. vahepeal on mitut asja sikutatud, pliit praksuma ja pragisema seatud, rabarbrikooki ja teed nositud, kassi krääbustatud, bioloogidega jutustatud, sõrm ära kõrvetatud ja vihma kuulatud.
tahtsin rääkida meie kõige sisutihedamast vestlusest. ma ei olnud öösel üle nelja tunni maganud. vihma sadas. me nägime tänaval teineteist (ma ehmatasin päris kõvasti). ja siis kui me möödusime, siis me mõlemad noogutasime sõbralikult. ja kõik nagu saigi öeldud. me polnud elus varem teineteist nii hästi mõistnud. all ends well.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
4 kommentaari:
aasta tagasi me olime Kõinastul:)
see oli kuidagi eriti ilus lugemine. kurb ka. ilusalt kurb.
see oli väga rõõmus postituselõpp. tegelikult.
mäletad, kui me kadakapõõsasse kukkusime?
jaa, muid asju ka:)
Postita kommentaar