the devil and god are raging inside me

päike käib üha kõrgemalt ja loetud raamatute kuhil muudkui kasvab. kui midagi tarvilikku külge ka jääks, siis oleks päris mõistlik. ostsin täna esimest korda elus viina (kuna mul oli palavik!) ja minu pettumuseks mult ei küsitudki dokumenti. oleks siis veel maksima vms, aga see oli ju selveris. ma millegipärast kujutasin ette, kuidas ma võidurõõmsalt oma idkaardi ulatan ja täisealisust tõestan. ehk tuleb see sellest, et ma olen jälle mahagonpruun ja näen juba välja nagu päris naine. ehk tõesti. eile oli terve linn kuidagi udune või nagu tuha alla mattunud, täna liiguvad pehmed pilved kuidagi madalamalt kui muidu ja minu unenäod muutuvad järjest mitmekihilisemaiks. ma kirjutan neid mitu korda üles ja ikka ei saa kogu tunnet edasi anda. see on nii kummaline tunne. kõik see unenägudega seonduv. koju tahaks ka minna vahepeal, see tuikvelolek ja edasi-tagasi mööda tänavaid ja jõeäärt sebimine väsitab varsti veidi ära. aga ma saan hakkama, i have to. sain vist kõik öeldud, praeguseks. lähen nüüd tarkovski nostalgiat vaatama.