olen üks esimesi õnnelikke ja kuulan kostja rafineeritult kurja häält ning porcupinetreelikke ja tigerloulikke noodikäike ja taustavirvarre. vilu ajab kärbseid taga ja keerutab end tuba mööda ringi. päev täis kullerkuppe ja šokolaadifondüüsid ja lõhevõileibu. mul on niii head sõbrad! tartu on mu vastu palju soojem kui tallinn. käisin reti saksa näitust imetlemas ja täpselt siis, kui olin ruumile ringi peale teinud, hakkas mängima orel, mis lõikas selgroost läbi nagu nuga. tallinn lõikabki oma külma vihma, tuulehoogude ja teenistustega. hobukastanid tõmbuvad juba pruunikaks ja langetavad oma väikseid valgeid linnupoegi mu pähe. ja pihlapuude valged kobarad ei mängi enam akna all nagu noored kassid. vaid seisavad ja seiravad mind vaikselt. vaatasin eile kirsi maitset ja sain teada, et mu sölkupi juttude ja tarkovski filmide vahele loodud seosed avaldasid mõju.
unbelievable-e-e!
ps. kirjutan viimasel ajal palju. it feels good.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar