bitter fucking sweet it is

kuulan palju rohkem oma plaate ja kukun vikerkaarte otsa.

smilla
sabrina
riin
külm apelsinimahl
kummuli maasikakook
piparmünditee
suvevihm
kaks vikerkaart
kas ma riinu juba mainisin?

igati kordaläinud päev. ja enam ei tule mitte ühtegi Losti osa, mitte kunagi enam, st et nüüd võib õppima hakata või kuidagi sedasi.

nice subjects

Loengumaterjalist: Lauri: Eks eesti film on ka maailmafilmi osa.. (paus), sest ega seda Kuu peal ju ei tehta.

Arvestuse saamiseks vajalikud kirjalikud tööd:
* Tutvumistöö semestri alguses:
„Kas eesti film on ainult nalja asi?”

where the islands overflow

ma sain täna aru, et kõik saab korda.

we'll live on coffee and flowers

olen üks esimesi õnnelikke ja kuulan kostja rafineeritult kurja häält ning porcupinetreelikke ja tigerloulikke noodikäike ja taustavirvarre. vilu ajab kärbseid taga ja keerutab end tuba mööda ringi. päev täis kullerkuppe ja šokolaadifondüüsid ja lõhevõileibu. mul on niii head sõbrad! tartu on mu vastu palju soojem kui tallinn. käisin reti saksa näitust imetlemas ja täpselt siis, kui olin ruumile ringi peale teinud, hakkas mängima orel, mis lõikas selgroost läbi nagu nuga. tallinn lõikabki oma külma vihma, tuulehoogude ja teenistustega. hobukastanid tõmbuvad juba pruunikaks ja langetavad oma väikseid valgeid linnupoegi mu pähe. ja pihlapuude valged kobarad ei mängi enam akna all nagu noored kassid. vaid seisavad ja seiravad mind vaikselt. vaatasin eile kirsi maitset ja sain teada, et mu sölkupi juttude ja tarkovski filmide vahele loodud seosed avaldasid mõju.

unbelievable-e-e!

ps. kirjutan viimasel ajal palju. it feels good.

small children in the background

Aitame teineteist sellepärast, et vähemalt heategemise alal tundub meile õige vana vahetuskaubandus. Eeldame, et see on juba korraks maailma kirjutamatuks seaduseks, hiina terminoloogia järgi taoks, et inimesed püüavad olla head niikaua, kui on aega hea olla, sest tuleb öö, milles keegi ei saa teha midagi.

Uku Masing

we should swim in a fountain

loen toredaid defitsiidilugusid ja asju
vastav katkend kõneleb siis Lenini kujudest
Tartus Eesti Põllumajanduse Akadeemia peahoone ees

"Samas hakkas kulutulena levima jutt ühest talumehest. Talumees tulnud linna ja jäänud imestusega imetlema seisvat Leninit. Ilmselt liiga kaua, sest ligi astunud miilits ja huvitunud, et mida talumehel nii imestada on. Talumehel põhjus kohe võtta:
"Kui ma eelmisel aastal siin käisin, siis ta istus, tänavu on ta juba püsti tõusnud ja mõne sammu edasi astunud. Kui ma järgmisel aastal tulen, on ta ehk minema kõndinud.""

hommikul kõlkusin jälle aknalaual ja lugesin Arbuusisuhkrus peaegu et ühe hingetõmbega läbi ja mõtlesin, et hiljem tsiteerin seda kohta, kus rääkis oktoobrikuu vihmadest, aga mingi hetk mõtlesin ümber. terve päeva mõtlesin asju ümber.

Gildi antiigist leidsin Tuglase novellikogu, mille jõukamaks saamise korral kavatsen enesele soetada ja Rahva Raamatus avastasin, et meie pärimise peale on vinüülikasti ilmunud John Frusciante vinüül!

pre-earthquake anthem

tahaks ära sulada

valium in the sunshine

hommik tuli päikese ja köhaga, kuna eile ma jäin kaks korda rahe ja sooja vihma kätte ja kaotasin oma chaneli kinga alt pool talda vihmalompi. istusin siis salli sees neljanda korruse aknalaual ja lugesin oma antikvariaadi käest lunastatud ekke moori nii, et sõrmeotsad peaaegu puutusid värskeid kaselehti ja pihlapuu pungasid, mis kohekohe õitsema hakkavad. elu on üldse naljakas.

viieaastane laps sõitis oma vanaema surnuks
kopp kukkus läbi teise korruse katuse

jne. tegelikult, tahan natuke kuulutada ka. ei tee seda just väga tihti, aga ega ma nii tihti ei esine ka. niisiis, pühapäeval, 16. mail, kell kaks! loen ma oma üsna ebemeid ja tuhka täis sõnu. kui tahad tulla, siis: Tallinnas Narva mnt. 7 b, Reval hotelli kõrvalt sisse. tegelikult ma ise ka ei tea, miks ma sellest siin kõnelen. ei ole väga etleja tegelikult. aga ma tean, et mulle väga väga meeldib see lõik 57. leheküljelt:

Ja pühapäeva hommik oli nii vaikne, kodune ja pühalik, see tungiks nagu piiskade kaupa ikka enam ja enam ihhu ja hinge, uimastavalt, rammestavalt - nüüd tahaks heita lõhnavale murule, kummeli aroom ninas, põlved vastu taevast, ja kinnisilmi tunda läbi laugude päikese suurt helendust.

"need puud on hingestatud olevused"

aeg ei tundu enam lineaarne või vertikaalne, vaid horisontaalne nagu mõnede obiugrilaste taevasüsteem. ma ärkan ja on tunne, et ma ei ole magama jäänudki. terve ööpäev läheb mööda, aga ma isegi ei taju seda. palavikku ka nagu pole, aga pea lõhub nagu kirves lahtisi halge. eriti imelik, kuna minu pea tavaliselt ei valuta. ja kõndida ei jaksa, umbes poole silla peal tahaks maha istuda. vahepeal unes nägin, et olin veel päevakodus ja siis kui ärkasin, siis ehmatasin ära.

huumor

"ma ei suuda ilmselt pikka aega ühtegi noormeest tõsiselt võtta"

"what about robert pattinson?"

that's why i hold you that is why i hold you near

quite grand times indeed. täna oli märjamaal laat (yes, i am actually mentioning it) ja ma leidsin raamatukastist viiekroonise kurt vonneguti "tšempionide eine". hobuseid oli, aga ei ühtegi jänkut ega suhkruvatti, väga disappointing ühesõnaga. õhtul esineb kurikuulus koit toome (jällegi, mainin asju) meie toredal laululaval, sellega meenuvad kohe suvised koidunaljad ja kadakad ja kiik ja jägermeistrid ja asjad. enam pole jaanipäevani kaua. ja mm tuleb koju! this just like the old times, õhtul saab jalutama minna. see interpoli lights on tore, isegi ema jäi vist kuulatama. but anyways, ema kutsub tegelikult sööma juba mitmendat korda, gotta run.

"the whole of Japan is wrong"

you could you should but you don't

väsimus nõrgub silmakoobastest läbi ja varjud ärkavad hämaras toas ellu. ahjus praksuvad söed õhkavad vaikselt soojust ja silmalaud tõmbuvad iga praksatusega üha enam koomale. täpselt nagu need õhtud, kui ma vajusin padja sisse peitu ja ümisesin unelauluks firelighti refrääni ning ahi isekeskis kohises. täna räägime sellest, miks paul banksi hääl niivõrd demanding on ja ema ei ajagi veel magama nagu vanasti. vihmakrabin akendeil ajab juba unemaale.

wake me up

tore, kui sõbrad maagiat teevad

http://www.myspace.com/spicemouse

üks mõte veel. eile siis. tukun, istun, vaatan autoaknast kõrgel mühisevaid tumedaid vihmapilvi ja mõtlen, et huvitav mida ta praegu teeb. mõtlen, et ta elab hoopis teises universumis. mõtlen, et saksamaa on väga kaugel. ja kohe hakkab L võõrale kõnelema sellest, et sakslased on nii veidrad ja ei tunne eneseirooniat. irony.