ma olin juba ära unustanud ühtede rootsi poiste laulu nimega man must dance, mis suudab mind alati keset tuba tantsima ja asju loopima ja muigama panna. see meenutab mulle alati aega, kui eva oli veel rootsis ja mina elasin veel kodus ja arvuti oli veel hallis, teisel korrusel ja päike käis juba kõrgemalt ja meil käis tihe kirjavahetus erinevatel põnevatel teemadel ja kui ta vahel harva koju tuli, siis vanas arvutis oli kaks wordpadi faili (chat1 ja chat2), kuhu kumbki postitas kõige seosetumaid jutte, katkendeid, luuletusi, lõike, laulusõnu, tähekombinatsioone ja muid kirevaid fantaasia vilju (i liked the uncle chester chapters the most) ning suvalistel aegadel me vastasime teineteisele (see vist kestis isegi mitu aastat lõpuks kokku, haven't been there for a while). see oli tegelikult ilus aeg, teatav valgus seostub selle perioodiga, ei teagi miks.
avastasin täna, et mul on maailma kõige lahedam ema, kellega saab rääkida visconti ja antonioni filmidest ja sellest, et alain delon meenutas noorena isa (jah, mitte vastupidi).
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
Jaa, ma mäletan neid aegu. Stockholm oli mu lemmikkoht kogu maailma peal! Ja igapäev suhtlesin selliste inimestega nagu björn, josefine, fredrik jne. Olid ajad :)
P.S Birgiti ema on uues ekspressis ja ta räägib seal BIRGITIST.
Annaaa! Riin ja Mailis läksid kinno ja mina pean töö juures olema. Ma tahan ka kinno!
p.s eile sõime riinuga snickersi jäätist
aga miks mitte kirevilja oma
Postita kommentaar