they shoot horses, don't they?

Venemaa on nagu mõni müütiline olevus. Nagu suur draakon, mis on mingi sogaga üle kallatud ja aheldatud roostetavaisse kettidesse. Selline lohe või draakon, kes on oma eluajal tapnud palju palju kõike, mis on ette jäänud (sest nii on draakonitel kombeks). Ja selle lohe seljas elab mingi Püha Juri, kes dikteerib loomale lollusi, on ta silmad kinni sidunud ja talutab teda pidevalt peaga vastu seina. Aga tegelikult on see loom ilus, tal on sügavsinised silmad ja ta on üks viimaseid omasuguste seas. Ta nahk on krobeline ja kulunud, ta liigesed ragisevad metalliraskuse all, aga aeg-ajalt ta möirgab (kuigi helid summutatakse), sisiseb ja hingab välja tumedat suitsu.