viimase aasta jooksul on kujunenud traditsiooniks, et iga paari kuu tagant tirin oma koduste s6prade blogerdused lahti ja loen siis suu ammuli nagu värskelt avaldatud novelle. ja nii on hea. n6nda ka täna. vanasti jälgisin kogu aeg, mida keegi kuskil kritseldas. nüüd v6tab süvenemist. ja seegi on hea. sest tekib tunne nagu oleks teise olemusele lähemal. sest tuled justkui külla. mis sest, et teine ei näe ega kuule. tuled kui vaim. ja loed mitme kuu jagu kritseldusi korraga. ja sellestki hakkab hea.
imelik on olla haige. imelik on v6tta antibiootikume. eriti imelik on neid v6tta kaks kuud järjest. sest tekib tunne, et elad mingis vaakumis. anti-life-pill nagu yks mu s6branje seda kenasti väljendas.
mida ma olen 6ppinud #2
1. paratsetamooli v6ttes: ära unusta joogi- ja toidupoolist
2. antibiootikume v6ttes: ära unusta joogi- ja toidupoolist
3. vannitoap6randal pikali olles: unusta k6ik peale number 999
4. kiirabiautoga on päris l6bus s6ita
5. natuke vähem l6bus on pärast sellist pinevat s6itu kaks tundi oodata, kuni arst sind üle vaatab
6. saksakeelsel klaviatuuril puudub õ-täht (tervitan leenet, kelle blogist selle nüüd kopeerisin)
7. elu on ilus: isegi siis kui tohid süüa ainult röstsaia, soolapulki, banaani ja paljast riisi
see k6las kokku vist päris hädiselt. ega nii hull ei ole enam! ja tulevikuväljavaated ei ole kah enam k6ige kehvemad. anna läheb uuesti kooli, kui student finance raha annab. ja kui antibiootikumid elu sisse jätavad. (tervitan siinkohal silviat)
uned on kah imelikud. nägin, et eva suitsetas (!!!!!) ja et mingi maja p6les maha. ja teises unes mugisin kohupiimakorpe. (tervitan siinkohal hanna lindat)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar