a new kind of roaring to tear through days

käisime täna metsas ja rabas. rabast saim murakaid, osad on juba sellised pehmed ja tatised ja teised sellised toorevõitu, kuigi viimaseid saab järelküpsemiseks jätta. metsas leidsime eriliselt hea mustikakoha lõpuks. niiet olen nüüd üle keha sinine juba. ma muidugi oskasin mingi sellise mätta otsa ka istuda, mille sees oli sipelgapesa ja siis nad kõik ronisid mulle pükstesse ja ründasid mind kordamööda. rohkem muid putlasi eriti tuule tõttu polnudki. natu metsmaasikaid nosisin ka veel ja isegi metsvaarikalank oli seal korralik, aga kuna ma eile juba neid korjasin, siis täna enam ei viitsinud. kuulan seda ja nosin nüüd arbuusi, mis on ebamaiselt magus. homme võrru-tartu, ülehomme ilmselt viljandi.