tere

ema töötas 24 aastat raamatukogu juhatajana ja selle aja jooksul küsiti tema käest ainult 2x Vikerkaart. et päris vikerkaart nähtavat ka tihedamini. ja marslastest räägiti ka rohkem.

õues on lumi maas. selline krudisev.
tulime 6:50 bussile ja mulle tuli meelde üks kord, kui pärast talvevaheaega sõitsime koju ja eva lükkas mu kraavi(või kukkusin ma ise?), otse lumme. see kraav on nüüd nii pisike ja oravajälgi täis.

tartuni sõidab umbes neli tundi. ja tund võrru. oh my.
unustasin oma rahakoti jõululaupäeval haapsalu bussi, me so bright.
vähemalt ootab see mind tartus. ja ma ei raisanud raha vahepeal.

eile öösel magasin umbes 4 tundi ja papa äratamisega jäin minuti hiljaks.
aga ta oli nii rõõmus. mulle tuli meelde see kord, kui ma väiksena tahtsin talle i s e midagi kinkida ja siis ma leidsin mingi vana kammi ja pakkisin selle ära ja kinkisin selle talle. see oli selline pisike ja veneaegne ja ilmselt ta oli selle ise ostnud kunagi.. või heal juhul mamma. nothing has changed. ainult mammat polnud. aga mina olin! ja ta vend helistas! elus esimest korda nägin sellist imet.
šokolaadikooki küpsetasin. ja papa kammis pontu ära. ja kõik oli lihtne ja pühalik.

teised inimesed tulid ka eile. liisu küsis minu käest, millised oravad on ja kas neid sülle ka saab võtta. kui ma üritasin talle seletada, et oravad on metsaloomad ja eesti metsade oravad kardavad inimesi, siis ta ütles, et koduoravaid võib küll sülle võtta, eksju. tegime põrandale kahekesi pesa. tudus mu kõrval nagu väike oravake ennemuiste.

lähen veebruari esimesel nädalal londoni. nii veider, et kunagi ma alustasin seda eklektilist blogipidamist sel suvel, kui õe pool tšinglismaal töllerdasin. see aasta viimane päev paneb mind heietama. he. ilmselt tuleneb see pigem magamatusest. 4 eile öösel ja vähem kui 4 vist nüüd. mari väikesed oravakesed tegid mitu tundi sõjatantsu mu varvastel enne, kui nad magama jäid. õues on ikka veel pime, aga hämardub.

tahaks juba keskööd. saab selle imeliku aastanumbri mööda.

I have nothing else

"The Galilee Hitch-Hiker" Part 1

Baudelaire was
driving a Model A
across Galilee.
He picked up a
hitch-hiker named
Jesus who had
been standing among
a school of fish.
feeding them
pieces of bread.
"Where are you
going?" asked
Jesus, getting
into the front
seat.
"Anywhere, anywhere
out of this world!"
shouted
Baudelaire.
"I'll go with you
as far as
Golgotha,"
said Jesus.
"I have a
concession
at the carnival
there, and I
must be
late."

R. Brautigan

A MAN NEEDS TO BE TOLD

oo kaunis antibiootikumikuur, olen sind pikisilmi oodanud, sest ega sa end talve hakul näitamata juba ei jäta. ei mis ma vingun, arvestades asjaolu, et rohud võtsid vähemalt piinava valu, on päris tore nädal aega teki all chilleerida (yep, ma kasutan seda üha rohkem, et h. saaks mind ironiseerivate kommentaaridega loopida).

huvitav, et haige olles, tuleb mul alati isu joonistada. kuigi, tavaliselt lõpneb see ikkagi tosina ideepügala ja 0,1% reaalse teostusega. alustuseks värvisin juukseid (i am my own canvas, baby) ja kavandan uue filmi tarbeks ideid. nüüd kui fikseeritud asjaolu, et mu kaamera funktsioneerib, ostsin 400 isose filmi ja proovin mingeid huvitavaid pilte ka teha. mitte, et ma veel eriliselt fokusseerida või objektiive vahetada oskaks, aga! kavatsen papa käest ta sünnipäeva või jõulude ajal inspiratsiooni ammutada.

kuulan the charlatansi wonderlandi (yup, avastasin täna, et seda plaati ei eksisteerigi mu arvutis (?) ja mulle tulid meelde vanad head ajad kuskil 11ndas klassis, mil ei möödunud päevagi ilma nonde lugudeta ja suvi, mil päälinna keskele värviliste kriitidega šarlatanide laulusõnu sodisin, mida mu üllatuseks mitu kuud ära poldud kustutatud) ja ümisen kaasa nagu väike ümiseja kunagi. h. va võrukael läks võrru ära ja ma olen siin suures üksinduses ja õue ja poodi ei tohi minna (doctor's orders), aga õues langeb nii palju ahvatlevat lund, milles saaks veerelda ja lumeingleid teha ja ehitada kindlusi ja kaotada käpikuid ja süüa langevaid helbeid (kas ma ei kõla mitte nagu viieaastane - yea and proud of it).

viisin neljapäeval pärast arsti raamatud ära, suhteliselt jooksujalu põgenesin sealt ja ei julenud isegi küsida, palju mu viivis seal jäi. järgmine kord klaarin!

pean mainima, et teki sees on tegelikult päris tore elada.

tsau, eva!

piparmünditee

homme saan pildid ilmutusest kätte.

tõlgime kodutööd, uus lemmiksõna

desultory - hüplik, seosetu, sihitu, mannetu ; kõrvalepõikena.


palavik lõõmab. õhtuks kütab üles. homme arstile. scared.