Kummaline võib paista minu pagemine ühest karbist teise ja ühe akna tagant järgmise varju. Ja siiski ma olen tänulik, et on inimesi, kes selle vaikselt ära kannatavad ja minuga kaasa tulevad. Sest ma tean, et mul ei ole piisavalt püsivust, et üle nädala aja ühes ja samas paigas sujuda. Ja millekski on see ometi hea.
Ükski soov ei peaks täituma kõigest täitumise pärast, kõigest selle pärast, et sa seda soovisid. Kõigest mündi, kastanipähkli või mõne taevanähtuse tõttu. Ükski soov ei tohiks saada sinuks eneseks, eriti juhul kui see sinust väljapoole projitseeritud on. Ei tohiks saada illusiooniks reaalsuses ja vastupidi. Ei tohiks sind halvata läbi heade unenägude. Iga veekogu ääres ei peaks sa juurdlema, mida paremini teha, et vastaskaldani jaksaksid ujuda ja oma soovist kinni hoida. Oma merikarbist, milles pärlit ei leidu; karbist, mis tegelikult on kõigest jõetigu, mis kinnitunud su taldade külge, ilma mõtlematagi neist lahti lasta. Ilmselt pole ta ise teadlikki oma parasiitlusest ja hulbib suures õndsuses sinu viimaste sõuetega kaasa. Kuni sa lõpuks kingad jalast raputad.
Ja oled tänulik, et osad soovid ei täitu mitte kunagi.
Sa jõuad suudmeni ja sulle kingitakse merikarp.
Ja pärl.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
Kuule, mis sa sünnipäevaks saada sooviksid? Ma mõtlesin, et äkki me toome nomse näiteks, et siis sul on rohkem asju külalistele(meie sealhulgas) pakkuda? :)
Riin, mis teed?
Mõõka.
Postita kommentaar