grief lessons

Liiga rõõmus, et midagi asjalikku kirjutada. Aga ma joonistan jälle. Liiga kurb, et ma kolides enamik pliiatseid ära kaotanud olen. Aknast paistab liiga ilus vaade, värvid tõotavad suve peatset mandumist. Tibab vihma, aga mina olen soojas toas. Joonistan. Viimastel päevadel tulevad mulle vaikselt meelde kõik need ideed, mida ma kunagi ideaalideks pidasin. Ja tuleb välja, et nad polegi nii konarlikud. Et kui neid veidike lihvida, võiks neist isegi asja saada. Kui vaeva näha. Sügiseti lubatakse endale ilmselt liialt palju ja ma tunnen end liialt hästi, aga iga päeva jagu natukene paremuse püüda on päris kindlasti võimalik. And I will do just that.