zimbo zimbo zimbo zimbo zimbo zimbo zimbo

ma olen healjuhul kolm tundi öö jooksul maganud. mul algab täna etnoloogiliste välitööde praktika, mis vältab üle nädala aja ja mille jooksul tuleb palju matkata ja rattaga ringi vurada, mis teeb mind ambivalentseks. ma pean sebima enesele diktofoni. ma pean kohtuma sugulastega, keda ma kunagi varem näinud pole (alla ühe aastaselt ei loe) ja sealjuures jätma hea ja korraliku mulje. ma ei tea, kas ja kuna ma oma seminaritööd kaitsta saan..nüüd ma isegi tahaks juba, et see toimuks augustis. sest august kõlab nii kaugelt ja kutsuvalt. õues on niiivõrd ilus ilm ja minul on tuumapohmell.

I haven't been there for years

the verdict has not reached me yet.
joon granaatõunamahla ja vaatan, kuidas pääsukesed teineteist taga ajavad. ei tea, mis minust saab. chiseled features of a future in my head. grandaddy hakkas mängima just, that brings back interesting times. vähemalt ei ole ma siin toas päris üksi. mul on vilu, kes lamaskleb ülisuure aidese otsas. I could sleep for days.

I know you are out there (solar system)

ma tunnen end juba elusamana, kuna ma teen inimestele süüa - see on justkui minu loomulik konditsioon kaevata kappidest välja peidetud varandusi ja meisterdada kohupiimaaprikoosikooke ja frikadellisuppe ja ri-risotosid. me mõtlesime eile batuudi peal väga harry egiptiliku reklaami välja. sellel on maailma kõige lahedam theme-song ja viimati ma naersin sedasi vist koos evaga, st olin nõnda ülemeelik. ma ei suutnud täna tartu minna. gravity can wait.

Ladies and gentlemen we are floating in space

puhtad heledad hääled ja osadus. kastitäis vanu loominguid üdi ja viidinguga. karamellikissell pihlakapohlamoosiga. raba täis veirdaid väikesi loomakesi, järvevett ja linnupoegi. väikesed käekesed, mis askeldavad iga minut uue teekannu ümber või korjavad sulle kuskilt tee tarvis erisuguseid rohelesi lehekesi. jutud ekleeridest, moskvast, kirsiliköörist ja soojusest. siin paistab päike hoopis teistmoodi. ja ristikhein lõhnab palju erilisemalt. ja ma üldsegi ei püüa poeetiline olla, mul on lihtsalt palavik. millest tuleb võitu saada, kuna teisipäeval hakkab etnoloogiliste välitööde praktika. kondikesed ja lihasekesed on õrnad ja väsinud. seitse aeda ja seitse lille ja seitse und. toas olid hiirekesed. vihma raskus vajutab meid maadligi.

god is an astronaut, forever lost

see vihm sajab must läbi nagu kõigest muust elavast. jasmiin on juba väsinud, lehed puudel puitunud. mina ise jään iga päevaga õhemaks ja kergemaks. ja kodutumaks. ja väsinumaks. ja suvi on pettekujutelm. hakkasin siia juba tunde tunde tagasi kirjutama. vahepeal on mitut asja sikutatud, pliit praksuma ja pragisema seatud, rabarbrikooki ja teed nositud, kassi krääbustatud, bioloogidega jutustatud, sõrm ära kõrvetatud ja vihma kuulatud.

tahtsin rääkida meie kõige sisutihedamast vestlusest. ma ei olnud öösel üle nelja tunni maganud. vihma sadas. me nägime tänaval teineteist (ma ehmatasin päris kõvasti). ja siis kui me möödusime, siis me mõlemad noogutasime sõbralikult. ja kõik nagu saigi öeldud. me polnud elus varem teineteist nii hästi mõistnud. all ends well.

it takes an ocean not to break

Esimesel korrusel elab Numi-Torumi noorim poeg Postajankt-iki - “Kiire vanamees”, teise nimega Sorni-iki -“Kuldne vanamees”. Kui teda Postojank-iki nime järgi kutsuda, siis hüppavat ta äkilises ehmatuses kõrgele õhku ja tormavat vaatama, kes teda kutsus nii kibekiiresti tulema. Häda sellele, kes niisama, nalja pärast teda niimoodi kutsus. Selle pärast on tal olemas ka peitenimi Õi-shlapt-lah-hliotõ-iki selleks puhuks, kui teda ehmatada ei taheta, eriti ohverdamise ajal. Sorni-iki sõidab ringi valge hobuse seljas.

toredad väiksed obiugrilased. i has the happies.

It's a long way to go before we can rest

tegin korstnapühkijaga intervjuu ja ta kinkis mulle kuldse nööbi. eriliselt armas. ja hommikupoole ööd nägin Stellat unes! we hugged. see nädal veel pingutamist, siis saab lõpuks koju minna ja arsti juurde ja magada öösel ehk kauem kui ainult viis tundi. kuulasin bell orchestret jälle, nad on niii toredad. ja samojeedide essee tarvis laenutasin fonoteegist 'discovering siberia: songs of the forest nenets', aga raamatud seisavad ikka veel kapiveerel. kolm ainet veel kokku kraapida. hallelujah. inimesed helistavad mulle öösiti.

RKM II 388, 189 (27c) < Pärnu-jaagupi, Eavere k.

Millal saad õnne? - siis kui korstnapühkija vastu tuleb. Siis kui korstnapühkija käest nööbi saad. Siis kui sa korstnapühkijat katsud.

she's up in the sky and the sky is on fire

tervist. kolisin täna jälle. ma ei mõista, miks mul subtriljon asja peab olema. muidu loen 1891. aasta Postimeest ja teisi sarnaseid ürikuid - mu silmad on ekraani sisse sukeldumisest üsna väsinukesed. but it's fun too.


Korstnapühkijad "nuhtlesid" pagareid 4:1.

Eile Kalevi väljakul toimunud jalgpallivõistlus korstnapühkijate ja pagarite vahel meelitas kokku üle 500 pealtvaataja. Meeskonnad ilmusid väljale täies ametirõivas, pagarid lumivalgeis ametirõivais põllede ja kokamütsidega ning korstnapühkijad samuti täies varustuses. Mäng oli võrdlemisi hoogus. Ilmnes korstnapühkijate vilunum pallikäsitlus, mida pagarid püüdsid pidurdada j a h u näkku paiskamistega. Võistlusel oli huumorit üleliiagi, nii et mängu lõpul olid "võistlusdressid" ühtlaselt kirjud mõlemal poolel. Esimesel poolajal juhtisid korstnapühkijad 2:1, millele teisel poolajal lisandus veel 2 kuiva. Suurematest kaotustest päästis pagarid nende hea väravavaht. Meeskondades mängisid kaasa mitmed tuntud suurused - Oslo hõbemedalimees E. Puusepp ja rida internatsionaale eesotsas Jakobsoniga. Vahekohtunikuks oli E. Eelmaa.

1939. Päevaleht. 24.V, nr 140, 5. jalgpall üsna teemakohane lately

a fantastic way to kill some time

terve päev möödus palavikuliselt higistades kolme teki all ja kahe kaisukaru kaisus. kuulates godspeed you! black emperori, mille sekka kostus õues mängivate laste kilkeid ja naeru. ja kui ma mõned minutid enne selveri sulgemist apelsine ostma loivasin, siis kõlaritest kostus belle & sebastiani "the blues are still blue" ja ma tundsin, kuidas elu vaikselt mu sisse tagasi hakkas tulema.

9.juuni. 22:14 reading my dreams as if they were yours

täna on kümnes juuni. we all know what that means. happy bday, m!

the devil and god are raging inside me

päike käib üha kõrgemalt ja loetud raamatute kuhil muudkui kasvab. kui midagi tarvilikku külge ka jääks, siis oleks päris mõistlik. ostsin täna esimest korda elus viina (kuna mul oli palavik!) ja minu pettumuseks mult ei küsitudki dokumenti. oleks siis veel maksima vms, aga see oli ju selveris. ma millegipärast kujutasin ette, kuidas ma võidurõõmsalt oma idkaardi ulatan ja täisealisust tõestan. ehk tuleb see sellest, et ma olen jälle mahagonpruun ja näen juba välja nagu päris naine. ehk tõesti. eile oli terve linn kuidagi udune või nagu tuha alla mattunud, täna liiguvad pehmed pilved kuidagi madalamalt kui muidu ja minu unenäod muutuvad järjest mitmekihilisemaiks. ma kirjutan neid mitu korda üles ja ikka ei saa kogu tunnet edasi anda. see on nii kummaline tunne. kõik see unenägudega seonduv. koju tahaks ka minna vahepeal, see tuikvelolek ja edasi-tagasi mööda tänavaid ja jõeäärt sebimine väsitab varsti veidi ära. aga ma saan hakkama, i have to. sain vist kõik öeldud, praeguseks. lähen nüüd tarkovski nostalgiat vaatama.

I admit sometimes I say too much

Ma nägin öösel unes, et mu abaluudelt kasvasid valged luigesuled kahe suure kaarena tiibadeks. Ja kui ma peeglisse vaatasin, siis mu silmad läikisid pimedas nagu kellegi teise silmad. Kontvõõra silmad. Ma kartsin. Need olid tumedad toonekure silmad, kõiketeadva seirava pilguga. Isegi mu ripsmed olid teistsugused kui varem. Ma seisin paljajalu külmal kivil keset kriiditolmu. Hakkas sabistama vihma. Veenired jooksid mööda mu nahka allapoole ja ma tundsin, kuidas mu roided hingates naksusid. Ma olin mässitud valgesse kleiti, mis piha ümbert lausa põletas. Tundsin, kuidas vesi jõudis mu pahkluudeni. Kuulsin samme ja mühisevat vett. Need olid Sinu sammud. Ma tundsin, kuidas su pilk mööda mu selgroo õnarusi liikus, aga ma seisin tardunult paigal. Ma tundsin su sammud ära, kuna olin Sind unes kutsunud. Hetkeks tundsin, et aega ei eksisteeri ja me oleme terve igaviku sedasi sooja vihma käes seisnud. See oli väga soe, lausa halvav tunne, kuid Sina seda ei mõistnud ja astusid ligi.