the wrong message could end you

joosta kiiremini kui tuul, hüpata üle pladisevate lompide, tõusta samm-sammult õhust kergemaks, tunda tormi ja selle sees valitsevat haudvaikust. väriseda ühtaegu külmast ja kuumast, hoida käsi paigal ning nurjuda. see värin jääb samaks. ilm muutub, sõnad muutuvad, laused lähevad keerulisemaks, mõtted aga trafaretsemaks kui suvesse unustatud vaikimised. seda kõike on millekski tarvis. rõõmu on ja muret, ja kergust nende kandmisel. tulevikumuusikat ja sahisevaid ekraane. sõrmi, kõõluseid ja peopesi. loendamatuid raamatuid ning loendamatut tolmu nende peal ja sees. sukeldugem lugudesse nagu merre, ennastunustavalt ja värskelt. tundkem igas hetkes värinat, olgugi siis külma, kuuma, tuikavat või kibedat.