you're the wolves at my door

tegelikult on täna nii mogwai hommik. erinevad valgusaistingud seostuvad millegipärast alati teatud viiside, värvide või tundmustega. see on vist tõsi, et kui sind pannakse olukorda, kus sa reaalselt midagi sellist välja ütled, mis su peas juba pikemat aega küpsenud on, siis saad sa ise ka lõpuks asjadest paremini sotti. mõned "asjad" tulevad just siis, kui neid kõige rohkem vaja on. ja realiseeruvad läbi kogemise. ma alles ootan midagi, ehk on see esimene lumi või viimane vahtraleht, mõni katkendlik sõna või südamlik vaikimine. on mis ta on ja tuleb millal tarvis. aga ma vähemalt nüüd tean, milline laul mu peas sel hetkel kõlab.