you saved my life

mõned apelsinid on nii magusad, et ei raatsi lausa tervet korraga ära süüa. jätad kapiveerele ja siis iga natukese aja tagant hiilid lähemale ja haarad väikese viilu. enne viimase tüki järele sirutamist tuleb kindlasti pikem paus, et jätta maitseruumi. headel lastel käivad ikka päkapikud. tegelikult ma peaksin juba teel olema. haaran veel veidi mandariine kaasa ja valmistun natuke. tähtsad asjad ootavad ees. imelik, et me asju ja inimesi segamini ajame.

I think of you on cold winter mornings

mingi müstiliselt raske unelaine on mind haaranud oma pehmete käppade vahele. põhjuseks ilmselt ajavahe, koduigatsus ja haiglaselt pehmed padjad. isegi raamatukokku pole jõudnud täna. õue tõesti, jah, jooksma. viimasel ajal on palju filme vaadatud, uusi ja vanu. pöffihundud on ka juba liikvel, oleks mu kukkur vaid ümmargusem. tjah. aga kodus ongi hubasem teinekord teki sisse kerra kerida ja volüümi parajaks kruttida. ja keegi ei näe ka, kui film nutma peaks ajama, sest selliste filmidega you never know. a täna õhtul on disko!

you hunt for love, you electioneer

öö vastu teisipäeva vaatasime me uuesti meet joe blacki, siis jäi mul ainult paar tundi uneaega ja lennukis ma lugesin ja hiljem seiklesin tartukoju ja asetasin asjad õigetesse paikadesse ning hakkasin kirjutama neljaleheküljelist filmiajaloo esseed. tummfilmist, mis tehti peagi juba sajand tagasi. ma lülitasin kõik ülejäänu välja ja sain tehtud. veidi ehk unesegane ja kummaline tuli, aga vähemalt mu enda ideed ja mõtted. ega see film oligi ise ka nihkes. igas heas mõttes. ja nüüd magasin kaksteist tundi jutti.


nii hea on kodus ärgata. seal oli samuti. aga kodu on kodu.

evil has never loved you as I do

aaaeäläö õöõöl õüõä öö üpõüööüõ õä säadöfgl sädh dfghü cöghj döfglh fkõäöfg flõgh õrõwdrum! OH, GOD, kuidas ma igatsesin teid, mu kallid täpitähed. selle nimel peaksin ma kirjutama nüüd vaid postitusi, mis nõretavad võluvatest vokaalidest ja kõlavad äraütlemata kaunilt. sest varem ma ei saanud öelda, et "kass sõi hiire ära" vaid pidin selle asendama näiteks lausega "kass neelas hiire tervelt alla" või "kass kugistas hiire silmapilkselt", isegi siis kui ma absoluutselt ei taotlenud mõnd kunstilist varjundit ja tegelikult tahtsin lihtsalt nentida fakti, et hiir mõrvati.

seal oli sudune ja siin oli udune, aga üleval päike ikka veel paistis. õigemini, ma ei istunudki akna all nagu tavaliselt, aga ma märkasin mingi hetk päikesejänkusid. ja siis ma juurdlesin filmisemiootika kõrvale veidi aega selle üle, miks öeldakse päikesejänku ja mitte päikesekaru, päikesevombat, päikeseorav või päikesehamster.

in this social chaos there's violence in the air

I made friends with many squirrels today. kui ma esimesed korrad hommikuti v2lja hiilisin, siis oli mu ultimate goal, et ma v6iks l6puks, kasv6i viimasel korral, joosta Coppets Woodi looduskaitseala ymber viis ringi. t2na ma jooksin 9! mis on umbes kolmekordne eneseyletus, kuna esimesed p2evad ma jooksin nii kaks ringi, umbes kolmandal korral juba kolm ja olin ka omadega suhteliselt l2bi juba. aga see kahen2dalane pidev tegutsemine on olnud parim puhkus, mida soovida v6ib, isegi mu unerytm on enamv2hem normaalne juba ja silmad s2ravad peas. kuigi unedes j2litavad mind inimesed, kellest ma puudust tunnen. eile 88sel n2gin ma unes, et oli Stella synnip2ev ja me pidasime tema kodu l2hedal maha pisikese pikniku ja ma kukkusin p2rast kuhugi tiiki (ei, see ei olnud liivaauk, kuidagi pisem oli) ja ma kuulsin nii selgelt Stella heledat ja siirast naeru. t2na 88sel ma n2gin k6igepealt, et olime Siimuga kuskil sygaval metsas ja lumevallid olid umbes sama k6rged kui eelmise aasta tormi ajal ja me pidime sealt metsast kuidagi v2lja p22sema ja notari(?) juurde j6udma ja siis kuskil teelahkmel oligi suur valge silt, millele oli musta v2rviga peale maalitud NOTAR ja suur nool, mis n2itas otse edasi. ja siis ma n2gin natuke Maarjat, kes oli veidi segaduses ja ei saanud aru, mida ta mu unen2os tegi lol. ja siis l6puks n2gin Hanna Lindat, kes seletas mulle, kes kellega parajasti k2ib ja r22kis pikalt ja laialt millegip2rast Ewert Sundjast. ta oli isegi veel rohkem elevil kui Kristo Eliasest jutustades. every day is like sunday? I wish!

I think this place is full of spies

eile ma jalutasin turul sihitult ringi ning m2rkasin pisikest nurka, kus m2ngis kassettmakk, millest kostusid tuttavad read: out in the garden where I planted the seeds, there is a tree as old as me, branches were sewn by the colour of green, ground has arose and passed it's knees. kohe tuli ka nurgakese omanik kohale ning m2rkas mu uudistavat pilku. ma ei suutnud laulu mainimata j2tta. ja t2nu sellele ostsin yhe pisikese asja, t2nu millele l6hnavad k6ik mu asjad metsmaasikate j2rele. I like this place.

the streets have become cruel

milkshakes in the morning & explosions in the sky. hommikul n2gin pargis ainult harakaid ja kaduvaid lehti. I feel light as light. eile oli muuvinait, film ise oli vaadatav ainult t2nu asjaolule, et john cusack oli peaosas and saved mankind there. ja siis veel 1 koht

"Well that's a big plane."
"It's russian."

tegelikult. tahaks ma hetkel siia kirjutada palju ilusaid asju. tundmustest, mida ma olen kogenud ja s6nadest, mis ma olen maha salanud. erinev muusika paneb teistpidi m6tlema, max richter ja balmorhea. teinekord, ma tahaks kaduda teatud muusikapalade sisse ja sinna j22dagi. me k2eulatuses on nii palju v6imalusi, aga me ei julge neid kasutada. ega alati vist ei tohikski. mina ka ei tea ju.

a little bit, sometimes

I saw squirrels! siin l2hedal on pisemat sorti looduskaitseala ja seal on metsatukk, kus pooled puud on kaetud luuderohuga ja teised hoiavad veel viimaseid kirkaid lehti. ma hakkasin seda postitust umbes paar tundi tagasi juba kirjutama. vahepeal suutsin ma juua kohvi ja kussutada tund aega pisikest inimest ja keerutada teda m88da tuba ringi (ilmselt saab temast lendur v6i astronaut, cause he really likes flying around). pille-riin ostis eile head kohvi ja ma tunnen end palju virgunumana. t2na l2heme starbucksi ka, oh the joy, i've missed those cookies. telekast tuleb j2lle see mingi deodorandireklaam, mis mind alati muigama ajab, kuna toote nimi on Sure ja see tuleb alati eriti suuurelt ekraanile. *yawns*

with the wild wolves around you

virgusin t2pselt neli minutit enne 2ratust ja v2ljas sadas paduvihma. see mind aga ei morjendanud. hommikused toimetused toimetatud, korjasin ma end kokku ja l2ksin omap2i linnapeale. roosipapud jalas ja kummitusmantel seljas. esiteks camden town, kuna sealt saab vintage asju ja headmuusikat. hiljem juba tuttav ring plaadipoode. v2sinud jalakesed ja unised silmad. metrood igatsesin ma ka vahepeal. kui pikem reis on ja silmad vahepeal kinni panna, siis see vihisemine tekitab tunde nagu oleksid m6ne suure mereeluka k6hus ja seilad m66da l6putuid ookeanisygavusi. nende numbritega ei julge yldse mingeid metafoore kasutada, kuna diip jutt tundub kohati natuke liiga diip. aga see selleks. ma j6udsin peaaegu juba koju, aga viimase bussi peale istusin finchleyst kogemata valelt poolt teed ja s6itsin mingisse ikskohta v2lja, kus valdas mind v2ikene segadus. igatahes, inimesed on siin viisakad ja toredad ja aitavad alati kui tarvis, niiet ma tulin 221ga tagasi ja sain juba aru ka, kus ma paiknen ja kuidas ma sinna sain. tuul tuhises kibedalt ja tormiselt, pillutades lehti nagu ennemuiste. toas on hea ja soe. mint tea.

I held on as tightly as you held onto me

suur on see inimlapse valu. pisikesed varbad ja tohutud mured. valust veel suurem on vaikus, mis tuleb p2rast tormi ja rahulolu. nende kahe vahele mahub palju viise ja poolluuletatud laulus6nu efterklangist the cinematic orchestrani. ja kui ometi saabub see kauaoodatud vaikus ja nohisemine, juhtub olema nii, et on kuidagi liiati vaikne ja ei oskagi miskit enam lisada. mul on hea tunne, et ma saan olla ja toimetada. et ma saan hommikuti jooksma minna. taaskuulata kuldsete lehtede sahinat ja talve tasakesi l2hemale hiilivaid samme. ja seda vaikset nohinat. ning vaadata scrubse.

oh the admiration in falling asleep

tere. ma kohe esimese asjana mainin 2ra, et ma ei viitsi seekord t2pit2hti kopida. so please forgive me. lend l2ks ilusasti ja kusagil pilvede kohal paistab ikka alati p2ike. kui olla pikalt yhes paigas, siis unustad 2ra, et tegelikult igatsed m6ningaid pisikesi asju nagu teatud sorti t2navalaternad, numbrim2rgid v6i t2navasildid, mida leidub vaid teatud piirkonnas. r22kimata siis inimestest, kes seal toimetavad.

siin on hea tunne olla. kodune. telekast tuleb kodus ja v66rsil ja erilist vahet nagu polegi. l6hnad, valgus ja v2rvid vaid varieeruvad mingis m6ttes. ja teatud turvalisus valitseb selles rahulikus kaoses.

I want to go home to grow.

köögis on hetkel nii külm, et ma näen iseenda hingeõhku. asjad on selgemad, hingeelu paistab paremini kätte. esimene lumi äratas mu tasakesi üles. tee on juba valge, varsti tuleb minna.

tulin pessa tagasi, hommikused pannkoogid söödud ja kanadalane magama saadetud. varsti peab konverentsile minema. "pärimuse kogumisretk kui palveränd". pean minema mõneks ajaks eemale, et end koguda. kaks nädalat on vist piisav aeg, et tunda ja tajuda.

you're the wolves at my door

tegelikult on täna nii mogwai hommik. erinevad valgusaistingud seostuvad millegipärast alati teatud viiside, värvide või tundmustega. see on vist tõsi, et kui sind pannakse olukorda, kus sa reaalselt midagi sellist välja ütled, mis su peas juba pikemat aega küpsenud on, siis saad sa ise ka lõpuks asjadest paremini sotti. mõned "asjad" tulevad just siis, kui neid kõige rohkem vaja on. ja realiseeruvad läbi kogemise. ma alles ootan midagi, ehk on see esimene lumi või viimane vahtraleht, mõni katkendlik sõna või südamlik vaikimine. on mis ta on ja tuleb millal tarvis. aga ma vähemalt nüüd tean, milline laul mu peas sel hetkel kõlab.

and only Clementine knows

President ise oli tavapärases rõivastuses, kuid ta abikaasa Michelle Obama oli kehastunud leopardiks.
Valge Maja pressiesindaja Robert Gibbs aga kandis «Tähesõdadest» tuntud tegelase Darth Vaderi kostüümi.

alustame sissekannet ikka ju rõõmusõnumitega, võisedasi.
nägin jälle und. ärgates oli kergem.

täna on hingedepäev. austagem.

light of light, paradise

hommikul ma ärkasin vara-vara
ja mõtlesin, et

It's the happiest I've ever been

missest, et õhk oli jahe ja
oleks ehk edasigi maganud

ja kui ma teleka avasin, siis tuli sealt just see lugu,
mis oli mind viimased kaks päeva kummitanud

ja kohv maitses nõnda hea
sõnad olid hirmus vaiksed ja soojad

päike tõusis päris eredalt
härmatise kohale

ja ma olen hirmus tänulik,
et on nõnda palju armsaid inimesi mu elus

ma ehk tihti ei ütle seda, peaks ennast parandama
ühest pesast pärit linnud lendavad ikka vast ühekõrguselt

ja püüavad sarnaseid viise,
omakeskis on ikka kõige parem.