faith unfolds

miks inimesed igatsevad asju, mida neil pole kunagi olnudki.
või mis on hästi korraks.

maybe my animals live in your zoo

nii kummaline, kuidas inimmõistus võib olla keskelt pooleks löödud nigu arbuus palaval suvepäeval. ent kumbki pool pole võrdne, kumbki tükk on omamoodi kõver, kiitsakas ning samas ahvatlevalt mahlane. lõpuks istud seal ja jõllitad kumbagi tükki ja sured juba peaaegu janu kätte ära, ent käsi ei tõuse. mõistus ei vali. pea ei tööta.

mõnikord, kui pea ei tööta, siis tuleb lihtsalt tegeleda asjadega, mis ootavad tegemist. kohustusi võib olla mitut sorti. võib olla selliseid kohustusi, millest suure kaarega mööda jooksed ning siukesi, mis kutsuvad sind kahe käega. sellistel puhkudel on kerge sukelduda otse töösse. sest töö teeb inimlikuks, teeb alandlikuks ning  tugevaks. nii keha kui ka hinge. olenevalt muidugi valitud alast. ja kui piisavalt kaua asjalik olla, siis võibolla läheb arbuusi isu täiesti üle.

või kui veel kauem asjatada. siis maitsed üht ja teist tükki ja leiad, et kummalgi pole eriti midagi viga. aga iga päev kah arbuusi ei tahaks. ja siis istud jälle seal, kaks kätt süles ning pooleldi järatud arbuus su ees ja vaatad eluga tõtt.

et kas ma viskan selle arbuusi nüüd ära või
aga aafrikas lapsed nälgivad
ja kumbi tükk näeb nii kena välja
aga nagu tahaks lahti saada sellest
et käed kleepuvad või nii

ma pole tegelikult suutnud suvest saadik ühtegi päris arbuusi süüa, sest ma ostsin maximast ühe suure piraka ja oli äikseline ilm ja see tore ollus, mis sealt seest vastu vaatas, oli kõige veidram asi, mida ma ilmselt oma elus kohanud olen. aga jätkem arbuusid arbuusideks.

mida teeb inimlaps siis, kui peab valima halva ja vähem halva vahel?
või hea ja veel rohkem hea?
ja kui see piir on hägune?
nii, et ühel päeval paistab päike vasemalt
ja teisel paremalt ja siis mitte üldse ei saa aru
miks elu nii keeruline peab olema

et miks ei saa arbuusita, isegi siis kui arbuus südame pahaks ajab
ja vastikust tekitab ja segadusse ajab.
miks on mõni arbuus teisest ilusam.
ja kuidas sa valid, kui koputades kõik omamoodi toredasti kõlavad.

"ainult jumal taevas teab"
ütles kunagi üks tore vana naine.

aga mina ei tea, kas taevas on jumal ja
kes ta üldse on selline, et arvab, et kõiki asju teab
mul läheb vahel isegi enda telefoninumber sassi
kuidas tema siis kõiki asju veel teadma peaks

sest kui tal fotograafiline mälu (kirjutasin molu) oleks
siis ta ju ei oskaks tunda olukordade vahelisi seoseid
ja kui ta neid ei tunne, siis ei oska ta ka ju otsustada
mis on halb ja hea
ja kui isegi tema ei suuda otsustada
siis mis peaksin mina - väeti inimeselaps - veel tegema?